· Tuleb valid õigeid vahendeid ja töö võtteid. · Kui teha valesti ei pruugi mootor enam tööle hakata. · nii mõnedki mootorid on tänu pesule pärast kokku jooksnud. Töö käik Tee nii - · Las vana õli välja · Pane sisse uus filter · Vala sisse õlinormi jagu DIISELkütust?! Võib ka punane või sinine küte on odavam. · eemalda küünlajuhtmed, diiselmootoril solenoidklapi juhe. · Lase starteriga ringi, nii 2minutit · Lase seista mõned tunnid · Lase uuesti ringi ja lase seista · (kui aega on siis tee veel paar tsüklit) · MOOTORIT KÄIVITADA EI TOHI!!!! · siis lase see sodi alt välja · nüüd vala sisse odav õli, võib ka pesuõli · lase mootor käima, las käib kohe 30min-1h · NB! jälgi õli rõhku!!!! · lase sodi uuesti välja · eemalda filter · lase seisab ca 1h · paigalda filter · vala sisse uus õli
Pööramise aeg 2 pumbaga (35030) : max. 14 sek. Pumbajaam Tüüp: PPSM 2 ´´ Kruvipump ,,Leistritz" tüüp: L3MF 52104 Pööred: 2900 R.P.M Tootlikkus 2900 r.p.m juures: 440 l/min ° Maksimaalne temperatuur süsteemis: 70 C Solenoidklapi tüüp: Vickers 24 V DC Elektrimootor Tüüp: ABB M3AA 200 MLB2 Võimsus: 43 kW Pinge: 3 x 690 V AC Sagedus: 50 Hz Kaitseklass: IP 55 Pööretearv: 3500 r.p.m Õli mahutavus
Auru rõhu langemisel programm-mehhanismi seadistamisega määratud väärtuseni käivitub elektrimootor 3, mis käitab ventilaatori 4 ja kütusepumba 15. Aegrelee tagab kolde ventileerimise seadistatud aja jooksul. Samaaegselt lülitub sisse elektriline kütuse eelsoojendi 13 ja avaneb kütuse tagasivoolu solenoidklapp 12. Ventileerimise ajal võtab kütusepump 15 kulupaagist torustiku 18 ja filtri 17 kaudu kütust pumbates selle läbi eel-soojendi 13, pihusti 9 ja avatud solenoidklapi 12 tagasi imitorustikku. Pihustis 9 on vedruga koormatud sulgeklapp, mis solenoidklapi 12 avatud olekus laseb kütuse torustiku 16 kaudu tagasi pumba imipoolele, sulgedes selle pääsu koldesse. Kütuse soojenemisel ettenähtud väärtuseni, tavaliselt 95 0C läheb osa kütusest otse tagasivoolu. Kolde ventileerimise lõppemisel ja kütuse ettenähtud temperatuuri saavutamisel sulgub solenoidklapp 12, kütuse rõhk pihustis 9 tõuseb ja kui kütuse surve servomootori kolvile
kõrgetemperatuurilise jahutusvee ripppump. Tegemist on horisontaalse üheastmelise tsentrifugaalpumbaga. Käivitussüsteem Peamasinatele ettenähtud käivitusõhk on 15...30bar. Enne peakäivitusklappi asuvad tagasilöögiklapp ja läbipuheventiil. Peakäivitusklappi saab avada käsitsi nupu abil (masina silindrite läbipuhe teostamiseks) või siis automaatkäivituseks kasutatava solenoidklapi abil. Peamasinal auvaid käivitussüsteemi elemente võib näha fotol. Käivitusõhku toodetakse kahe kompressoriga. Kompressorid asuvad peamasinaruumis teisel tekil. Pressostaadid hoiavad käivitusõhuballoonides etteantud rõhku ning süsteem teostab iseseisvalt balloonide läbipuhet. Süsteemis on kaks suruõhuballooni, mis on paigutatud kompressorite alla pikali. Iga kahe aasta tagant tuleb balloon lahti võtta ja teha visuaalne ülevaatus.
siseseinale kinnitatud labade liikumise mehaanilist piirajat moodustavad neli õlikambrit: kaks madalsurve ja kaks kõrgsurvekambrit. Rootori rumm on kinnitatud palleri koonusele ja liigub ümber oma telje kahel laagril, alumine on aksiaaltugilaager, mis toetab kogu rooliseadet. Rootori labadele mõjuv roolimasina pumpadelt antav rõhujõud paneb rootori liikuma ja sellega tekitatakse läbi palleri vajalik jõumoment roolilehele. Roolil on ka elektrilised lõpplülitid, mis sulgevad õli solenoidklapi rooli maksimaalselt lubatud pöördenurgal. Elektriliste lõpplülitite rikke korral piiravad rootori pöördenurka mehaanilised stopperid. Pumbad on varustatud klappi süsteemiga mida juhtivad solenoid klappid. Normaalsel režiimil nende klappide juhtimne toimub sillast saadud elektriliste signaalide abil. Servomootori peal on elektreline tagasiside agregaat. Ta on selleks et näidata rooli asendid ja
pidurisüsteemiga. Esimesed pidurid on ühendatud esimese süsteemi ja tagumised teisega. Pidurisüsteemis on rõhuakud hüdrosurve akumuleerimiseks. Pidurdamise ajal suunatakse surve rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks. Varupidurisüsteem (lisavarustuses) Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu. Pneumoajam 1- pneumokamber 2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku) 3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku, 3 kontrollib balloonis, 5 kompressoris) 4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara) 6- kompressor (toodab suruõhku) 7- õhupuhasti (puhastab õhku) Seisupidur Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur, nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil
annaabi.ee 
