Magnetväli
jõujoonte abil. Magnetvälja jõujooneks nimetatakse joont, mille igas punktis puutuja siht
ühtib vektori B-> (vektor) sihiga antud punktis (joonis A). Sirgvoolu magnetvälja jõujooned
on kontsetrilised ringjooned, mille tasandid on voolusuunaga risti. Nooled näitavad kummale
poole jõujoone puutuja sihil on suunatud magnetinduktsiooni vektor B-> (Joonis B).
Magnetvälja jõujoonte tihedus on suurem seal, kus väli on tugevam. Vaatleme vooluga pooli
(solemoidi) magnetvälja pilti (joonis C). Solenoid on kujutatud lõikes, kui solenoidi pikkus on
tema diameetriga võrreldeks küllalt suur, siis võib välja solenoidi sees lugeda homogeenseks.
Joonisel D on kujutatud püsimagneti magnetvälja jõujooned. Magnetvälja jõujooned on alati
kinnised, neil ei ole algust ega lõppu. Kinniste jõujoontega välja nimetatakse pöörisväljaks,
magnetväli on seega pöörisväli. Looduses ei ole magnetlaenguid, mis sarnaneksid
elektrilaengutega
annaabi.ee 
