Füüsikalised mutageenid
vähirakkude kiirgustaluvus on väiksem kui tervetel rakkudel.
UV-kiirguse mõjudes inimese organismile on veel palju ebaselget. Selle mitmete bioloogiliste
toimete uurimisel on tehtud katseid peamiselt tehisliku UV-kiirgusega loomadel ja koekultuuridel, kuid
nende tundlikkus UV-kiirguse suhtes on tihti erinev inimese tervikorganismi omast. Sageli on kasutatud
monokromaatset ehk kitsa lainepikkuste vahemikuga UV-kiirgust ning suuri doose, mida looduses ei
ole. Solaariumikatsetused pole samastatavad päikesekiirgusega nende spektrid on ikkagi erinevad.
Kuna enamik ultraviolettkiirguse kahjulikke toimeid avalduvad alles aastate või aastakümnete
möödudes ning nende teket võivad mõjutada teisedki tegurid, raskendab see UV-kiirguse kahjustava
toime hindamist. Organismi ja kõnealuse kiirguse kokkupuutekohaks on nahk ja silmad. Nahapinnale
jõudnuna kiirgus peegeldub, neeldub ja hajub, seejuures tungivad pikemad lained sügavamale. UV-