l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga Uuem rahvalaul · Sai mõjutust Euroopast · põhineb lõppriimil, mitmehäälne · regivärsid koondatud salmidesse · suur osakaal on meeste kanda · tuleb pillisaade
ÕHKPILLID Õhkpillides tekitab heli vibreeriv õhusammas. Väga iidsed, paljudel rahvastel tuntud pillid on nn vabad aerofonid, mille puhul õhusammas ei ole piiratud. Algelisteks puhkpillideks olid sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes tekib hääl. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Meloodiat sai juba mängida sõrmeavadega vilepillidel. Karjapasunaga edastasid karjased teateid, aga mängisid ka oma lõbuks. Sokusarv valmistati looma, enamasti soku sarvest. Selle esiküljel olid meloodia mängimiseks sõrmeavad. Torupill · pärineb Aasiast. · Põhiosad: puhumistoru, sõrmiline, 1-3 basstoru ja õhukott. · Tuulekotist sõrmilisse pidevalt surutav õhk võimaldab kõlada katkematul helidevool. · Helidevool ei sõltu mängija hingamisrütmist. Lõõtspill · pärineb Saksamaalt. · Lõõtsaga saab mängida korraga nii meloodiat kui ka saateakorde.
Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: Kandled: väikekannel (5-6-keelne); viisikannel(simbel); hiiu e.vormsi kannel, põispill, moldpill, viiul *Puhkpillid: Pajupill, savipiilu, roopill, putkepill, torupill, karjapasun(piibar), sokusarv *löökpillid: Trumm, kammipill, põsepill 10.Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Löökpille, kuna keel- ja puhkpillidega saab rohkem erinevaid helisi luua/kasutada. 11.Kõige vanemad eesti rahvatantsud on (nimeta, iseloomusta) Kontratantsud – tantsitakse vastastikku viirgudes; Labajalavalss-eestipärane variant viini valsist; "Kaerajaan- on tants, kus tantsijad või paarid asetuvad vastamisi ning nende tegevus tantsust osavõtjate
2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul,
Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid Rahvapillid on rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 6-7 keeleline puust kannel. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja seetõttu valmistati neid kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Pillide liigituses on neli rühma: *aerofonid (õhkpillid) * kordofonid (keelpillid)
Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat rahvalaulu esitati sageli erinevalt regilaulust pillide saatel ja seda tehti ajaviiteks mitte töö mööda saatmiseks. Uuema rahvalaulu liigid: 1) Meestelaulud (sõjad, meremehe elu, kõrtsi, nalja ja pilkelaulud jne) 2) Naistelaul (armastus ja kaotused ja tunded jne) 3) Ringmängu ja tantsulaulud (see täitis noorte puhkehetki) Rahvapillide loetelu: 1) sokusarv 2) parmupill 3) roopill 4) karjasepasun 5) põispill 6) hiiu kannel 7) jauram 8) pingipill 9) lõõtspill 10) torupill 11) kromaatiline kannel 12) vana 6-7 keelne kannel 13) setu kannel 2. Asjaarmastajalik koorilaul ja pillimuusika Koorilauluarengule aitasid kaasa vennastekoguduste populaarsus ja kooslaulmine, kihelkonnakoolide avamine ja koolikorralduse allutamine haridusministeeriumile mitte kirikule
pihkude vahele tõmmatud rohukõrt nimetati kukepilliks. Päris puhkpillide hulka kuuluvad torukujulised pillid. Õõnsatest taimeosadest nt putkest, roost ja pajukoorest valmistati vilesid. Meloodiat sai mängida juba sõrmeavadega (enamasti 3-6 ava) vilepillidel. Paljusid looduslikust materjalist aerofone mängiti suvel karjas käies. Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun. Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest. Torupill pärineb Aasiast, mis jõudis Eestisse ilmselt Skandinaavia kaudu 12.-13. sajandi paiku ning sai siin peamiseks tantsu ja rituaalide saatepilliks. Torupill. Mängib Tiisu Hendrik ehk Sipli Hindrik, Saaremaa. Foto: H. Tiidemann, ETMM Lõõtspill sündis 19. sajandi algul Saksamaal. Eestisse jõudes tõrjus lõõtspill kõrvale viiuli ja torupilli, sest
4 värsirida on rühmitatud salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus. Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid Rahvalaulu teemad: uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu tunded, sõda, vangipõlv, poliitika Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed Eesti rahvapillid: lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/ keelpillid: kannel, jauram, põispill õhkpillid: vilepill, sokusarv, lõõtspill, torupill, karjapasun ise helisevad pillid: lokulaud, parmupill, käristi, pingipill 7. Esimene Eesti üldlaulupidu - toimumise aasta, mitu päeva, millal midagi ette kanti, laulupeo repertuaar, osavõtjad, dirigendid. Tähtsus Eesti muusikale. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus, kestis 3 päeva (18. - 20. juunil.) Esimene päev: vaimulikud laulud Teine päev: ilmalikud laulud (mõlemal päeval kõlas Vene keisririigi hümn ja saksa autorite
Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline) Torupill (kotipill, lõõtspill, kitsepill, ka lihtsalt pill) Karjapasun (puupasun, lepatoru, tõri ehk tõru, hunditõri, paimetõri, luik, lutt, piibar) Jahipasun ehk jahipiibar Sokusarv (sikusarv, lutusarv, metsasarv, karjasarv, sarv, luik, luigepill, metsaluik) Lõõtspill ehk härmoonik (lõõts, kortspill, jõrmul, pill) Kordofonid keelpillid Heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida näpitakse või tõmmatakse poognaga. Põispill Moldpilli (smollpill) Kannel Viiulit (kiik, kiigepill) Hiiu ehk rootsi kannel Kooriliikumine Eestis 19. sajandil. Ärkamisaeg, laulupidude traditsiooni tekkimine
annaabi.ee 
