Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid:
Mesopotaamias kõrgus linna
keskuses tavaliselt kaitsejumala astmiktempel-tsikuraat. Linnriigi jõukamad mehed
moodustasid kodanikkonna. Mingil määral said ka kodanikud osaleda riigiasjade otsustamisel.
Linnriikides oli aristrokraatlik vanemate nõukogu ning ka rahvakoosolek.
Vihma sadas nendel aladel väga harva. Põlluharimine oli võimalik Egiptuses vaid tänu
Niiluse korrapärasele üleujutusele, Mesopotaamias aga rajati niisutuskanaleid, mis kutsusid
esile ka maa soistumist, mille korral tuli maad kunstlikult kuivendada. Loodusvaradest leidus
Mesopotaamias vaid savi ja pilliroogu. Seetõttu tuli muid vajalikke materjale hankida võõrsilt.
Tänu sellele oli Mesopotaamial tsivilisatsioon avatum, kui Egiptuses ning seal toimusid ka
suuremad muutused. Egiptus oli suhteliselt loodusvarade rikas ning see oli ka põhjuseks
muust maailmast suhteliselt eraldatusele ning ühiskonna stabiilsusele.
Teadus oli nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses küllalti hästi arenenud