Kristiina Ehin "Viimane Monogaamlane"
Sõnamänguline
Ulmeluule
Väga palju kujundeid
Ei ole ropp
Sinu usk on uks kes sees saab sooja
Minu armastus on sulle õitsev puu
Lemmikluuletused
Lärmist üsna tasaseks jäänud
Pühkisime meelest tuleviku
Me isegi ei mäletanud
Kelleks me saame
Minu käte vahel oli äkki su kampsun
Selle sees sina
Ja silmad
Mis naersid valusalt
Mu käte vahel oli äkki noor noaloopija
Ja mina tahtsin olla sihtmärk
Kui jälle teadvusele tulin
Oli sohvasse löödud
Sada nuga
Ma olin terve ja me laulsime õnnest
Juustes kaduva suve rohukõrsi
Mahasadanud tähti
Joonistad tammelehtede varje
Käsutad pilvi
Oled nii ilus
Et keegi ei märka
Oled nii tahetud
Et jääd üksi
Oled suits ohvrilõkke kohal
Oled lootosistes kukk
Jaani kiriku katusel
Suve viimasel ööl
Kuulan sinu üminat
Ajajõe kaldal
Selg vastu sügise ust
Kasutatud allikad
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&i
http://www.youtube