Grupieluviis ja territoriaalsus
esinemise korral elupaigas võib
grupieluviis tuua loomadele kasu
järgmistel põhjustel:
kõrgenenud valvelolek;
lahjendusefekt;
katteefekt;
aktiivse kaitsmise võimalus,
avaliku info kasutamise võimalus.
Kõrgenenud valvsus
Üllatusefekt - rünnaku edukus,rünnatakse pigem
väiksemat salka
Osadel liikidel vaenlase jälgimine salgas täiesti
juhuslik, nt jaanalind (kiskjatel raskem rünnata,kuna
pole korrapärast valvamissüsteemi)
"Sohitegijate" probleem mõned liikmed salgas
kulutavad kogu oma aja söömisele, ega jälgi
vaenlasi kunagi; loodulik valik soosib neid, nende
omadused päranduvad edasi, pikemas
perspektiivis aga sellisel salgal tulevikku pole
Lahjendusefekt
Mida suuremasse gruppi isend kuulub, seda
väiksem on tõenäosus, et tema kiskja rünnaku
ohvriks satub
Kasutatakse eluslooduses väga sageli, näiteks
meelitavad jaanalinnud teise pesakonna poegi
enda omasse, et nende oma poegadel oleks