.................................9 SISSEJUHATUS 1. Iseseisvalt koostatud konspekt, RTJ 4 "VARUD", vastates järgmistele küsimustele: 1. RTJ 4 "Varud" ülesehitus 2. Millise rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga on juhend RTJ 4 kooskõlas? 3. Mõisted (varud, soetusmaksumus, õiglane väärtus, turuväärtus, neto realiseerimismaksumus) 4. Milliste varade arvestamisel ei rakendata RTJi 4 "Varud"? 5. Varude arvestusmeetodid esmasel arvelevõtmisel, soetusmaksumuse arvestusmeetodid ja arvestusmeetodid edasisel kajastamisel 6. Mis on konsignatsioonikaubad ja millise ettevõtte bilansis neid kajastatakse? 3 2. RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS 2.1. Eesmärgid ja koostamise alused Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 4 ,,Varud" eesmärgiks on sätestada reeglid varude kajastamiseks Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatavates raamatupidamise aastaaruannetes
klassifitseeritakse ümber kinnisvarainvesteeringuks ja reaalväärtus on jääkmaksumusest kõrgem, kajastatakse vahe bilansikirjel Ümberhindluse reserv (IAS nr 40). RTJ nr. 6 nõuab vahe kajastamist Eelmiste perioodide jaotamata kasumis. Kui reaalväärtus on jääkmaksumusest madalam, kajastatakse vahe kasumiaruandes (IAS 40 ja RTJ 6) 11 Kinnisvarainvesteeringud Kui majandusüksus kasutab kinnisvarainvesteeringu arvestuses soetusmaksumuse meetodit, ei kaasne kinnisvarainvesteeringu põhivaraks või põhivara kinnisvarainvesteeringuks ümberkvalifitseerimisega arvestustehnilisi muutusi. Kui varaobjekt klassifitseeritakse ümber käibevarast reaalväärtuses kajastatavaks kinnisvarainvesteeringuks, kajastatakse tehing analoogselt varude müügitehinguga. 12 Kinnisvarainvesteeringu lõpetamine Lõpetatakse, kas selle müügi, kapitaliseeritud rendile
Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul.
Valige üks: a. D ostjate laekumata arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c. D kulu ostjate laekumata arvetest / K ostjate laekumata arved d. D ebatõenäoliselt laekuvad arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest 12. Varude pidev arvestus on: Valige üks: a. Realiseeritud varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine b. FIFO meetodi rakendamine varude kuluks kandmisel c. Süsteem, kus peetakse varude ümberhindluse ja kuluks kandmise kohta pidevat arvestust d. Varude kajastamine bilansis kas nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, olenevalt sellest, kumb on madalam e. Süsteem, kus varude lõppjäägi ja müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta pidevat
KODUTÖÖ NR.3 Konsolideeritud töölehed, kaks aastat järjest, soetusmaksumuse meetod. 1.01.07. Parker Firma ostis 95% Sid Company tasudes $160.000. Omandamisel oli Sid'i omakapital $ 120,000; ülekurss 10000 $ ja jaotamata kasum, $ 23.000.Kahe ettevõtte proovibilansid: 31.12.2007 Parker Sid Parker Raha $62 000 $30 000 Tasumata arved $19 000 Ostjatelt laekumata arved $32 000 $29 000 Muud kohustused $10 000
Väärtpaber on dokument, mis tõendab selle omaniku nõudeõigust, omandiõigust või osalusõigust ja tulu saamise õigust väärtpaberi emiteerimisel määratud puhul ja vormis. Väärtpaberid on aktsiad, võlakirjad. Edasimüügiks ostetud väärtpabereid kajastatakse bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud. Lühiajaliste väärtpaberite soetamine Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehingutasud kajastatakse soetusmaksumuses, kui väärtpaberid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil; finantskuluna, kui väärtpaberid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. Väärtpaberite soetamisel tehakse väärtpaberite soetusmaksumuse ja tehingutasude kohta raamatupidamiskanne (kajastamine soetusmaksumuse meetodil): D Lühiajalised finantsinvesteeringud K Pangakonto Lühiajaliste väärtpaberitega seotud tehingud Aktsiatelt makstavate dividendide deklareerimisel tehakse raamatupidamiskanne: D Laekumata dividendid K Dividenditulu (Finantstulu)
· varu lõppjääk ja väljaminek tehakse kindlaks perioodiliselt kuu, kvartali või aasta lõpus · aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemaoleva varu inventuur Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kulusse kandmisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam.
Koosneb põhi – ja käibevarast. Majandusüksuse varud rühmitatakse bilansis järgnevalt: 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Varud võetakse arvele algselt nende soetusmaksumuses – koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest, ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Soetusmaksumuse hulka arvestatakse – tooraine ja abimaterjali maksumus, normaalsed materjali tootmiskaod, tootmishoone ja -seadmete amortisatsioon, lõpetamata tootmisega tavapärased laokulud, tööliste ja tootmisjuhtide palgakulu, ostujuhi palgakulu jne. Juhul kui põhitoote valmistamisega kaasneb kõrvaltoodangu saamine, võib selle arvele võtte neto realiseerimismaksumuses. Müügihind – müügiga kaasnevad kulud.
allahindlused) RTJ 3 (v.a. ettemakstud kulud) Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Varud vastavalt juhendi RTJ 4 definitsioonile, liigitatuna põhiliste gruppide kaupa. Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul.
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2
Kanded tehingu kajastamisel: D Põhivara (traktor) 80,000 K Põhivara (auto) 50,000 K Kasum põhivara (auto) võõrandamisest 30,000 Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. (IAS 16p27) Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Näide. Ettevõte soetab tootmisliini soetusmaksumusega 10 miljonit krooni. Tootmisliini kasulik eluiga on vähemalt 10 aastat, kuid see sisaldab teatud komponente, mis tuleb välja vahetada iga 3 aasta tagant. Väljavahetatavate komponentide hinnanguline
aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, kuna neil ei ole tütarettevõtteid, kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata aruandes soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, nende ettevõtete aruandes, kes ei pea koostama konsolideeritud aruannet, soetusmaksumuses, õiglases väärtuses või kapitaliosaluse meetodil. emaettevõtte aruandluses kajastatakse investeeringuid tütarettevõtetesse kapitaliosaluse meetodi asemel kas turuväärtuses või soetusmaksumuse meetodil, mille tulemusena emaettevõtte konsolideeritud ja konsolideerimata kasum kujuneb erinevaks. Erinevate kasumite tekkimise tõttu tuleb raamatupidamises tagada arvestus, mis toob välja investeeringu soetusmaksumuses. Investeeringu korrigeerimised soetusmaksumuselt kapitaliosaluse meetodil kajastamisele või õiglasele väärtusele peavad olema eristatavad, sest need tuleb elimineerida konsolideeritud aruandluse koostamisel. Vaatamata sellele, et
Varud, mis on perioodi jooksul müüdud, on majandusüksuse jaoks kulud. Kaupade, toorme, materjalide, pooltoodete kui ka valmistoodangu arvestus on süsteemne protsess, mida rakendatakse kas perioodiliselt või pidevalt. Sellest tulenevalt on varude arvestuses kasutusel kaks metoodikat - pidev arvestus ja perioodiline arvestus [10]. 2.1Varude pidev arvestussüsteem Varude arvestuse pidevsüsteemi puhul peetakse jooksvat arvestust nii varude jäägi kui ka müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta [2:170]. See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. Kuigi varusidd säilitatakse ladudes, on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik
seisu, milles nad hetkel on. Sellest võib järeldada, et alati kui ettevõte soetab vara, tähendab see ettevõttele väljaminekut, millega suureneb kaup, tooraine, materjal kuid suureneb ka kohustus tarnijate ees või väheneb käibevarast arvelduskonto või kassa. Kui varud on soetatud võetakse nad arvele esmalt nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest ja muudest väljaminekustest. Soetusmaksumuse arvestusmeetodid Finantsarvestuses ei ole eesmärgiks kajastada varu tegelikku (füüsilist) liikumist, vaid kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas). Arvestuse lihtsustamise eesmärgiks on välja töötatud mitmeid meetodeid [20]. Materiaalse varu hindamisel võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: · üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod;
(miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Ehitise puhul koosneb soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitajatele makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale. Soetusmaksumuse jagamisel komponentideks tuleb lähtuda olulisuse printsiibist, st. ebaolulise maksumusega komponente ei ole vaja eraldi arvele võtta isegi juhul, kui neil on erinevad kasulikud eluead. Kõige tavalisem põhivara soetamise viis on selle ostmine. Materiaalne põhivara võetakse arvele ostudokumentide (ostuarvete), lepingute alusel. Ostmisel võetakse põhivara arvele käibemaksukohuslase poolt käibemaksuta. Vastavalt käibemaksuseadusele vähendavad
4. arvutatakse allesoleva vara maksumus ja võetakse see varana arvele. * Väike ajakulu, ebatäpne, puudub üksikasjalik info, väheneb kontrollivõimalus (üle- ja puudujääk) Pidev arvestussüsteem: Kõik sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse raamatupidamises koheselt. Pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri. Eeldab laoprogrammide kasutamist. Varu jäägi hindamiseks kasutatakse Eestis: 1. individuaalmaksumuse meetod; 2. FIFO või 3. kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod. Kaalutud keskmise soetushinna meetodi kasutamisel arvutatakse keskmine soetushind algjäägi ja kogu sissetuleku kohta ning lõppjääk hinnatakse keskmises soetushinnas Kaalutud keskmise soetushinna meetod ÜL 17. Kauba algjääk 75 tk a' 10.-. Perioodi jooksul ostetakse 250 tk a´ 12.-; 150 tk a´ 9.- ja saadakse veoteenuste arveid 500.- . (lisandub KM) D 1044 250*12 + 150*9 + 500 = 4850 D 21514 4850 * 20%= 970 K 2131 5820.-
Situatsioon ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid ja maksis kokku 90 000 eurot. Ettevõte ,,T" muutub ettevõtte ,,E" tütarettevõtteks. Ostumomendil koostatud ,,T" bilansist (Tabel 8) selgub, et tema netovara bilansiline väärtus on 60 000 eurot, eksperthinnangu kohaselt ongi see ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus. Seega ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus = netovara bilansiline väärtus ning vahe soetusmaksumuse ja netovara õiglase väärtuse vahel = firmaväärtus. Kuna soetatud tütarettevõtte netovara bilansiline väärtus võrdub tema õiglase väärtusega ei ole vaja koostada ostuanalüüsi ümberhindlusi ei toimu. ,,E" ettevõte koostab järgmise lausendi: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................
. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära
00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem 80,000.00 D Aktsiakapital Salem 550,000.00 D Hinnaerinevus 432,500.00 K Investeering ettevõttesse Salem 850,000.00
K Aktsiakapital Aktsiadividend jaotatakse võrdeliselt investorite omanduses olevate aktsiate nimiväärtusele. Tehingud omaaktsiatega (1) Omaaktsiad on aktsiaseltsi poolt tagasi ostetud või tasuta saadud oma aktsiad. Need on emiteeritud aktsiad, kuid ei ole hetkel käibes (omanike käes). Aktsiaid saab tagasi osta, kuid aktsiakapitali nimiväärtust ei vähendata tagasiostetud oma aktsiate nimiväärtuse võrra. Omaaktsiad saab kajastada soetusmaksumuse meetodil nende kustutamiseni (tühistamiseni) või edasimüümiseni Omaaktsiate kontol. Omaaktsiate soetamine (1) Bilansi väljavõte (1) omakapitalist enne tehinguid omaaktsiatega: Aktsiakapital 50 000 (50 000 aktsiat × 1 euro/aktsia) Üleväärtus 5000 (50 000 aktsiat × 0,1 eurot/aktsia) Reservkapital 5000 Jaotamata kasum 3000 Kokku 63 000 Osteti tagasi 1000 aktsiat soetushinnaga 1,2 eurot/aktsia. D Omaaktsiad 1200 K Pangakonto 1200
eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseerimise printsiip – kauba müük kajastatakse sellel hetkel, kui müük realiseeritakse. Omandiga seotud hüved, riskid on teisele isikule üle läinud, sõltumata kas olen raha kätte saanud. Kassapõhine arvesustuspirntsiip – tehingud/tarbimine kajastatakse raha liikumise hetkel. Võlga ei kajastata
1 PÕHIVARADE ARVESTUS Arvestus põhivaradega koosneb soetusmaksumuse määramisest, põhivarade säilitamisest, inventeerimisest, kulumi arvutamisest. Soetusmaksumuse määramine Soetusmaksumus on eelkõige ostuhind.Soetusmaksumusele lisatakse soetamisega otseselt seotud kulud: kokkumonteerimine, transport, paigaldamine, laadimine. Soetusmaksumus ei olene maksmisviisist. Kõik kulud lisatakse ilma käibemaksuta. Kui ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole , siis on tema jaoks põhivara soetusmaksumuseks kogu summa, mis selle eest on tasutud. Oma valmistatud põhivara (näiteks hoonete ehitamine) maksumuse kogumiseks kasutatakse
majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud Tekkepõhine printsiip nmajandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud Realiseerimise printsiip tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul Soetusmaksumuse printsiip varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamisarvestuses kajastatakse nende soetamise või tekkimise momendil tegelikus soetusmaksumuses
................................ 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19 6. Raamatupidamise aastaaruande koostamise eesmärk.......................................................19 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest...................................................................19 8
· mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel [11]. Varud jagunevad: · tooraine ja materjal; · lõpetamata toodang; · valmistoodang; · müügiks ostetud kaubad; · ettemaksed varude eest. Raamatupidamise sise-eeskirjades tuleb ära määrata järgmised sätted: · varade liigitus; · kontode kasutamine varude arvestuseks; · varude soetusmaksumuse arvestuse kord; · ostudokumentide vastuvõtmine, kontrollimise ja kinitamise kord; · laodokumentide koostamise kord; · varude arvestamise pidamise süsteem; · varude liikumise sisestamine laoprogrammi; · laoandmete edastamine raamatupidamisse; · laoandmete õigsuse eest vastutamine; · varude kulusse kandmise meetodi kasutamine; · laovarude allahindluse ja varude mahakandmise tingimused;
a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Baltic Premator OÜ raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole teisiti märgitud. Baltic Premator OÜ ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, kuna tema osadest enam kui 90% kuulub Eesti Vabariigis registreeritud emaettevõttele BLRT Grupp AS, kes on asukohamaa seaduste kohaselt kohustatud koostama ning avalikustama konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande.
miinus akumuleeritud 13 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulum ja allahindlused) Käibevara kokku Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või konsolideerimata aruannetes), kapitaliosaluse meetod sidusettevõtete aktsiad või osad Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei Korrigeeritud RTJ 3 realiseerita lähema 12 kuu jooksul: soetusmaksumuse,
Kui selline renditehing rentniku bilansis ei kajastuks, oleks ettevõtte varade ja kohustuste tase kajastatud tegelikust väiksemana. Rendi 5 jõustumise hetkel on vara ja tulevaste rendimaksete tasumise kohustuse summad rentniku bilansis ühesuurused. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad kulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile nii, et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul (või kuni järgmise intresside ümberhindamiseni, kui tegemist on ujuva intressiga rendilepinguga) kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu
algselt käibe- või põhivarana arvelevõetud asjade või õiguste kuuluvust. (Raamatupidamise aastaaruande bilansi kirjete sisu. Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha), põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist. Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav. Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust Põhivara Vastavalt tasumise tähtajale liigitatakse kohustusi lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliseks loetakse kohustust, kui see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul või selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki
Jaotamata kasum 190 000 Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726
võlgnevuse laekumissagedus ostjate keskmine debitoorne võlgnevus Talitustsükkel = debitoorse võlgnevuse käibevälde + varude käibevälde Finantseerimistsükkel = talitustsükkel – lühiajaliste kohustuste käibevälde müügitulu 5.Põhivara müügikäibesiduvus = ------------------------------------- (e.käibekordaja) keskmine põhivara (võiks võtta soetusmaksumuse) müügitulu 6. Koguvara müügikäibesagedus = ----------------------------------------- (e. käibekordaja ) keskmine koguvara(aktiva) müüdud kaupade kulu 7. Kreditoorse võlgnevuse käibesagedus = -------------------------------------------- (makstaolevate summade käive) keskmine kreditoorne võlgnevus
Välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja kohustused 31. detsembril 2005 hinnatakse ümber Eesti kroonidesse Eesti Panga valuutakursside alusel, mis kehtisid bilansipäeval. Samadel põhimõtetel hinnatakse ümber ka õiglases väärtuses kajastatavad mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes
Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja
5 Müüdud kauba soetusmaksumus Kauba kulud 610 Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine
Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust aga bilansis ei kajastata. 20 AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik AS Kilu netovarad, makstes nende eest arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis: 22 Aktiva (kr) Passiva (kr) Nõuded 600000 Lühiajal 600000 ostjatele kohustused Kaubavaru 800000 Pikaajal 800000 d pangalaen Põhivara 1600000 Kohustuse 1400000 (jääkm) d kokku Aktsiakapit 1100000
kontol c) majandustehing kajastub kolmel kontol 6. Milliseid aruandeid sisaldab raamatupidamise aastaaruandlus. täielik loetelu 1. bilanss 2. kasumiaruanne 3. aastaaruande lisad 7. Mitu komplekti kassaruumi ja seifi võtmeid peab firmal olema a) üks b) kaks c) kolm d) neli 8. Mitmes eksemplaris kirjutatakse välja kassa sissetuleku order: a) ühed b) kahes c) kolmes 9. Millal loetakse põhivaraobjekt amortiseerunuks: a) töötamise aeg ületab planeeritud tööea b) kulumi summa ületab soetusmaksumuse c) kulumi summa võrdsustub soetusmaksumusega d) jääkväärtus on väiksem kui 5% soetusmaksumusest 10. Millisest käibe summast alates peab ettevõte end registreerima käibemaksukohuslaseks: A) 40000 kr. b) 100000 kr. c) 250000 kr. d) 500000 kr. e) 1000000 kr. 11. Mida tööandja ei tohi töötajalt nõuda töölepingu sõlmimisel a) isikuttõendavat dokumenti b) iseloomustust eelmiselt töökohalt c) tööraamatut d) diplomit või tunnistust kvalifikatsiooni või hariduse kohta 12
· Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. · meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. · juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. · arvestust toodete üle peetakse nende arvestuslikus omahinnas, mis leitakse nn. normkulude põhjal ja mida korrigeeritakse perioodiliselt tegelike tootmiskulude
1.2 Bioloogilise vara arvestuspõhimõtted Ettevõte määrab arvestuspõhimõtte igale bioloogiliste varade klassile järgnevalt : bioloogilisi varasid, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, kajastatakse nii esmasel arvelevõtmisel kui ka järgnevatel bilansipäevadel nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused ; ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil . (RTJ 7, 2011,§13) Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks ka see, millises väärtuses vara arvele võetakse ja millises väärtuses vara edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse. Levinumad kajastamisviisid on: õiglane väärtus; soetusmaksumus; korrigeeritud soetusmaksumus; soetusmaksumus , millest on maha võetud akumuleeritud kulum, võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused. (Vooro, 2011, lk 17)
mitte. Sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse. Pensionikulu Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega. Põhivara kulum ja väärtuse langus Materiaalselt ja immateriaalselt põhivaralt ja soetusmaksumuse meetodil kajastatavatelt kinnisvarainvesteeringutelt arvestatud amortisatsioonikulu ja väärtuse langusest (allahindlustest ja/või mahakandmistest) tekkinud kulu. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui
Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi,
Moss Motors Kasumiaruanne (HINNANGULINE) 01. - 31.03.2006 Müügitulu (Sales) 8 657 000 Müügi tagastused (Sales returns) -17 000 Neto müügitulu (net sales revenue) 8 640 000 Müüdud kauba soetusmaksumuse hinnanguline kulu (Estimated cost of goods sold) 70% -6 048 000 BRUTOKASUM (GROSS PROFIT) HINNANG: 30% 2 592 000 1.Arvuta kaubavaru hinnanguline maksumus 31.03.2006 Kaubavaru 01.03.2006 (Beginning inventory) 292 000 Ostud (Purchases) 6 585 000 Ostude allahindlused (Purchase discounts) -149 000
Detailne riskianalüüs Määratakse: vara väärtus; iga ohu materialiseerumise tõenäosus; iga ohu toime varale, st ohu materialiseerumisel tekkiva kahju väärtus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Varade liigitus Andmevara Riistvara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid ..... Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 5 Ohud Ohud 80% 20% Stiihilised ohud Ründed Keskkonna Inimohud ohud Tehnilised rikked ja defektid
Palgakulu 1,200 Palgavõlg Palgavõlg 1,200 Arvelduskonto 7 Korrigeeriti ettelaekunud renditulu Ettemakstud renditulu 300 Muu tegevustulu Materiaalse põhivara 8 soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonikulud 444 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum 9 Tulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto Müügitulu 5,000 Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine
Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erisused kulude liigitamisel Finantsarvestuse seisukohalt toimub kulude jagamine tootmiskuludeks (otsesed ja kaudsed e lisakulud) ja mittetootmiskuludeks e perioodikulud. Kulusid ettevõtte raamatupidamises võidakse kajastada nii lõpliku kuluna (kasumiaruandes) kui ka varana bilansis (näiteks ettemakstud rent). Tootmiskulud ja tootmise lisakulud moodustavad toote soetusmaksumuse (omamaksumuse e omahinna). Tootmiskulud (põhikulu) on seotud tootmisega (tooraine, materjal, põhitööliste palk). Need kulud transformeeruvad lõpptoodanguks. Tootmise lisakulud on seotud lõpptoodangu valmistamisega, kuid mida ei ole võimalik (pole otstarbekas) seostada konkreetse lõpptootega. 4
Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot.
8.tund Kasumiaruanne Bilansi analüüsi järeldused Käibevara muudab majandustegevuse käigus pidevalt oma vormi (raha-> materjal-> toode-> raha). Põhivara eeldab materiaalse vormi säilimist (hoone, masin, seade). Kas on tegemist käibe- või põhivaraga pole alati üheselt määratletav, sest see sõltub vara maksumusest ja otstarbest. Bilansi analüüsi järeldused Rahvusvaheliste arvestusprintsiipide kohaselt tuleks vara liigitamisel arvestada peale kasutusaja ja soetusmaksumuse ka muid asjaolusid. Ülikõrge põhivara piirmaksumuse kehtestamine on vastuolus hea raamatupidamistavaga, moonutades nii finantstulemit kui ka ettevõtte varast saadavat ettekujutust. Bilansi analüüsi järeldused Ettevtte majandustegevuse efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Näited aruannetest! Premia Food AS Kasumiaruanne · Kasumiaruannet, õigemini öeldes, selle kasutatavat
Question 19 Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: a. varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud b. teatud varuobjektide turuhind on tõusnud c. teatud varuobjekte ei ole võimalik müüa d. varude füüsiline inventuur on tuvastanud et nende füüsiline seisund on halvenenud e. sarnaste varuobjektide turuhind on langenud Question 20 Amortisatsioon on a. vara soetusmaksumuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul b. vara lõppväärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul c. vara kaetava väärtuse kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul d. vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul
26.10 ost 5 176 880 Ressurss: 30 4890 Müük: a)3560 b)3586 c)3500 Kauba varu a)1330 b)1304 c)1390 perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvutage varu lõppjäägi maksumus ning müüdud kaupade kulu, kasutades a)iga ühiku soetusmaksumuse meetodit eeldusel, et 31.10 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr
b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod b) kahekordselt alaneva jäägi meetod c) tegevusmahu meetod d) aastatesumma meetod 6
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Tuha Talu OÜ 2008. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke . Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid
annaabi.ee 
