Vaarao
1997). Olgu rõhutatud asjaolu, et siinkirjutaja ei ole egüptoloog ja tugineb tun-
nustatud uurijate töödele, kasutades Vana-Egiptuse ainest vaid oma eelnime-
tatud kontseptsiooni näitlikustamiseks.
Uus riik, Amenhotep IV (Ehnaton) ja tema reformid
Vaarao Amenhotep IV troonile asumise ajaks oli Egiptus muutunud tollase
maailma vägevaimaks riigiks, eriti tänu Amenhotep IV võimekate eelkäijate
Thutmosis III ja Amenhotep III edukatest sõjakäikudest, kasulikest poliitilis-
test sobimustest ja oskuslikust haldamisest tulenenud militaarsele tugevuse-
le, seesmisele stabiilsusele ja majanduslikule õitsengule. Laialt tunnustatud
seisukoha järgi (nt Grimal 1992; vt ka Doherty 2004: 3344) olid riiklust ühen-
davateks faktoriteks järgmised asjaolud:
* Vaarao kui sisuliselt piiramatu võimuga valitseja, kes oli samaaegselt
poliitiline, sõjaline ja usuline juht, vahemees inimeste ja jumalate va-
hel, kummardatud kui elav jumal maa peal.