2. Kinnisest vrgust (ringtoide) tarbijate toitmisel. Mitte kinnisest vrgust toitmisel, kui on olemas reservliinid. Konstruktiivselt jagunevad trafod: - lititega trafod - kuivtrafod - snteetilise vedelikuga tidetud trafod litrafod. On hea soojaeralduvusega, kaitstud, odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse vljas vi spetsiaalses ruumis. Kuivtrafod. On kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvimalused on halvemad. Snteetiliste vedelikega trafod. Kasutatavad vedelikud on sovool (NSVL-s), piranool (USA-s), askarl (Saksamaa). Need on vga mrgised ja raskesti lagunevad ained. Nende plemisel tekivad veel mrgisemad ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi jrgi jaotatakse: - Reguleeritav trafo sisendi otsade mberllitamisega trafo pingetus olekus. - Koormuse all reguleeritavad. Esimesel juhul on vimalik reguleerida 5% ulatuses. Primaarpinge stabiilsuse tttu pinge
keskkonnapuhastamise tehnoloogiad, mida nimetatakse ka intensiivseteks tehnoloogiateks on ldjuhul kiiremad kui bioloogilistel meetoditel phinevad tehnoloogiad (ekstensiivsed tehnoloogiad). Samas vajavad intensiivsed tehnoloogiad rohkem energiat ja on tunduvalt suurema mjuga mbritsevale keskkonnale (saastunud pinnase transport, fossiilsete ktuste kulu saastunud pinnase termilisel ttlemisel, puhta pinnase transport saastunud alade katmiseks, kemikaalide ja snteetiliste materjalide kasutamine). Sellest tulenevalt on intensiivsed tehnoloogiad rakendatavad neil juhtudel, kui saastunud pinnase, vee ja setete kogus on vike ning tulemus on vaja saavutada lhikese aja jooksul. Keskkonna biotehnoloogiat defineeritakse kui bioloogiliste ssteemide kasutamist, arendamist ja reguleerimist eesmrgiga puhastada saastunud keskkonda (vesi, pinnas, hk) ning kidelda tahkeid ja vedelaid jtmeid. Tuntuimad keskkonna biotehnoloogial phinevad rakendusi on heitvee