Tapeet on ks levinumaid seinakattematerjal. Tapeet liimitakse seinale kliistri vi snteetilise tapeediliimiga. tapeedi alusmaterjaliks on enamasti paber, mille hele kljele trkitakse muster. Paberi 1 m kaal on 70200g. hemad tapeedid liimitakse serv-serva peale, paksemad serv-serva vastu. Thtsamad tapeetide alaliigid on jrgmised: trkkmustriga tapeet- paberi pind on sile, pressmustriga tapeet- lisaks trkitud mustrile veel reljeefne muster, pestav tapeet- tapeedi pealispind on kaetud veekindla lakiga vi hukese poletleenkilega,
3.4. Jutrafode valik Jutrafode valik seisneb nende vajaliku arvu, tbi, nimipinge ja vimsuse kui ka llitusgrupi leidmiseks. Trafode arv on tavaliselt ks vi kaks. hetrafolisi alajaamu kasutatakse: 1. 3. kategooria tarbijate toiteks - need on tarbijad, mis ei vaja reservtoidet 2. Kinnisest vrgust (ringtoide) tarbijate toitmisel. Mitte kinnisest vrgust toitmisel, kui on olemas reservliinid. Konstruktiivselt jagunevad trafod: - lititega trafod - kuivtrafod - snteetilise vedelikuga tidetud trafod litrafod. On hea soojaeralduvusega, kaitstud, odavad, kuid tuleohtlikud. Neid kasutatakse vljas vi spetsiaalses ruumis. Kuivtrafod. On kallid. Kasutatakse tsehhisiseselt. Nende jahutusvimalused on halvemad. Snteetiliste vedelikega trafod. Kasutatavad vedelikud on sovool (NSVL-s), piranool (USA-s), askarl (Saksamaa). Need on vga mrgised ja raskesti lagunevad ained. Nende plemisel tekivad veel mrgisemad ained. Trafo sekundaarpinge reguleerimisviisi jrgi jaotatakse:
Anorgaanliste ja orgaaniliste saasteainete segu Saasteaine toksiline kontsentratsioon Poorne pinnas Kivine pinnas htlane mineraalne koostis Keeruline mineraalne koostis Homogeenne keskkond Heterogeenne keskkond 3. Toitainete ja ko-substraatide vike kontsentratsioon. Enamasti on saastunud koha toitainete kontsentratsioon optimaalsest madalam 4. Bioloogiline kttesaadavus (bioavailability). Saasteaine ruumiline jaotumine ainet lagundava mikroobi suhtes. 5. Degradatsioonivime puudumine: snteetilise aine lagundamiseks vajalik ainevahetuse rada puudub vi vajalikke geene ei indutseerita. Degratsioonivime areng saastunud pinnases. Piisava aja ja soodsate tingimuste korral on suure tenosusega vimalik enamuse snteetiliste orgaaniliste hendite lagundamisvime teke vi migreerumine saastunud pinnases(se). Degradatsioonivime areng vib tekkida jrgnevalt: 1. Looduslik mikroobikooslus on piisavalt kaua olnud kontaktis ksenobiootikuga, et geneetilise arengu teel tekiks degradatsioonivime
annaabi.ee 
