päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (portugali k castas ‘klann’) on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Igal seisusel on oma dharma ehk jumalik seadmus ja kohustused, seisusesse (snskr varna ‘värv’) sünnitakse vastavalt oma karmale. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas braahmanite seisusesse? Kes kšatrijate seisusesse? Kes vaišjate seisusesse? Kes šuudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Neli varnat on (1) braahmanid ehk preestrid; (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid; (3) vaišjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid; (4) šuudrad ehk sulased ja teenijad. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust
Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brahman). Budismis inimene vabaneb karma seaduse toimest e
annaabi.ee 
