Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
näruseim element eestlase hinges, mis lööb läbi ka meie mentaliteedis. Siin — ja
sisemise kultuuri puudulikkuses — ongi igasuguste ideoloogia aseainete põhjus.
Rahuldutakse, kui arvatakse olevat kas või väliselt, nagu teisedki — härrad,
eurooplased jne. Nagu see O. Rütli tuntud uhkustamine värvimütsini jõudmisega:
et nüüd oleme, nagu NEMAD, — s. o. saksad. Sellist viletsat enesetunde
rahuldamist on meie vaimuelu tulvil täis. Snobism on kõikjal, igal on oma comme
il faut-ideaal või unistus …
Levinud on see meie akadeemilistest ringkondades, kus on läbi löönud
Euroopasse trügimine. Asendagem J. Barbaruse ühe luuletuse motos
Mon dernier eri
Paris, Paris!
Paris l’Europe’igdi, — pole küll riimis, aga sisu vastab. Tulla toime tööga,
uuringuga, mille referaat satuks mõnda välismaa eriajakirja ja sealt siis
refereeritava autori nimi mõnda paksu käsiraamatusse pikka kirjanduse loetellu