Kuid J. Berzelius pidas seda eksiavastuseks. 1844. a. teatas Tartust pärinev baltisaksa päritoluga keemik-farmatseut Carl Claus, kes töötas Kaasani ülikoolis professorina, ruteeniumi avastamisest. J. Berzelius pidas avastust seekord tõeseks, kuigi Osann vaidlustas prioriteeti, sest isegi nimi pärines temalt. Mõnedes teatmeteostes nimetakase nüüdisajal ruteeniumi avastajaks hoopis poola õpetlast, Vilniuse ülikooli professorit Jedrzei Sniadecki (1808) ja paralleelavastajaks Tartu Ülikooli prof. G Osanni (1828). Niisiis on ruteeniumi avastamine igal juhul seotud Eestiga. Raili Silluste Page 4 Plaatina Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit
Osmiumi toodetakse maailmas ligi tuhat korda vähem, kui kulda. Plaatinametallidest on osmium kõige aktiivsem hüdrogeenimiskatalüsaator. [5] Iriidiumi ja tema sulameid iseloomustavad tugevus, kõvadus, rasksulavus, kulumis-, korrosiooni- ja kuumakindlus. Iriidiumtiigleis sulatatakse laseri monokristalle, tiigel talub isegi fluorkeskkonda. Iriidiumtermopaariga saab mõõta temperatuuri kuni 2300 °C. [5] Ruteenium on avastatud Poolas J.A. Sniadecki poolt, aastal 1808. Ruteeniumist tehakse tänapäeval auto süüteküünlaid, elektrikontakte, takistustraate, pöörlevaid pihusteid ja juveelitooteid. [4,5] Pallaadium on kõige enam levinud plaatinametall. Pallaadiumi on maakoores plaatinametallidest kõige rohkem. Pallaadium on suurepärane sepistusmaterjal, mille juures annab hõlpsasti rakendada kõiki juveliirkunsti tehnikaid - kohrutamist, stantsimist, granuleerimist, graveerimist, perforeerimist, filigraani ja muud