Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele kasulik ja teisele kahjulik Populatsioon hist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni arvukus hte populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tihedus phe populatsiooni isendite arv pinnahiku kohta Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus psib plvest plve Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid
Bakterid katavad juure pinnast 5-10%, lekaalus on G- bakterid (Pseudomonas, Achromobacter), vhem on G+ baktereid (Bacillus, Arthrobacter). Endoftsed bakterid Endoftsed bakterid elavad taime juurtes. Nad soodustavad taimede kasvu ja kaitsevad taime tvestavate mikroobide eest. Bakterite arvukus juures varieerub vahemikus 103-107 KM/g toorkaalu kohta. Leitud on liike perekondadest Pseudomonas, Bacillus, Erwinia, Cellulomonas, Clavibacter, Curtobacterium ja Microbacteriu. Mkoriisa e. seenjuur on smbioos taimejuure ja seene vahel. Seen varustab taime mineraalsete toitainetega mullast. Mkoriisa erineb teistest risosfri assotsiatsioonidest suurema spetsiifilisuse ja organiseerituse taseme poolest. Eristatakse ekto- ja endomkoriisat. Ektomkoriisa (esineb mnnil, kasel, pajul, tammel) puhul paiknevad seene niidid taime rakkude vahel ja mber, endomkriisa (esineb enamikul teraviljadel, kanarbikulised, orhideed, kartul, unapuu) korral tungib seene niit taime rakku, kus moodustuvad vesiikulid.