Anaximandros
Anaximandros kujutas Maad ette
silindrina. ,,..Kujult on ta ...nagu trumm. Meie kõnnime ühel tema tasastest
pindadest, teine on vastaspoolel."
Anaximandros arvas analoogiliseslt Thalesele, et kõik olev on tekkinud
ühest algelemendist, kuid ta oli veendunud, et selleks ei saa olla vesi. Tema
arvas, et algaine peab olema lõpmatu ning igavene ning ümbritsema kõiki
maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude hulgas.
Too kõikesünnitavarche ei smastu ühegi nähtava ning tuntud ainega,
mistõttu talle ei saa omistada ka viimaste omadusi. Tema põhitunnuseks on
piiramatus või lõputus--apeiron otsatu ürgaine, millest kõik tekib ja
millesse kõik lõpuks hajub. Lõputuna on ürgaine aga
määratlematu, aoriston, seega ei saa teda meeltega tajuda, nagu on vesi
või õhk vms.--kujutlus apeironist kajastab filosoofilise abstraktsiooni
kõrgemat astet. See ürgaine on alatises liikuvuses, kusjuures temast
annaabi.ee 
