Paulo Coelho "Alkeemik"
Mõlemad rääkisid ühte keelt.
Kolmandal päeval kutsus väepealik kokku oma alluvad ning poiss pidi end tuuleks muutma.
Poiss viis nad kaljude juurde ning keskendus. Ta rääkis kõrbe, tuule, päikese ja Käega, mis
Kõik Kirjutanud Oli. Armastus voolas ta südamesse ning ta hakkas palvetama. Ta mõistis, et
kõrb, tuul ja päike püüavad näha märke, mis Käsi on kirjutanud, ja käia oma teed ja aru saada
sellest, et kõik on kirjas ühelainsamal smaragdil. Ta jõudis Maailma Hinge ja nägi, et
Maailma Hing oli osa Jumala Hingest, ja et Jumala Hing oli tema enda hing, ja et ta võib
korda saata imetegusid. Poiss muutis end tuuleks. [1]
Järgmisel päeval jättis pealik poisi ja Alkeemikuga hüvasti. Õhtuks jõudsid nad kloostri
juurde, kus poiss pidi teekonda üksi jätkama. Varsti jõudis poiss oma südant kuulates
püramiidideni. Ta hakkas nutma ning tänas Jumalat selle eest, et tal oli lastud uskuda Oma