endale ka kindlasti smaragd sõrmust, sest praegu 14 000 kroonine sõrmus osta oleks hullumeelsus. Smaragd on selline hea toimeline ja ma üldjuhul siiski usun sellistesse asjadesse, mis sellest et on ka inimesi kes ei usu. Kui uskuda võib isegi kasu olla. Mulle see kivi meeldib ja selle kohta uurida oli ka väga põnev, olen rahul et just selle teema valisin. Teemanti valimise põhjuseks on see, et teemant on selline laialt levinud ja väga kaunis mineraal. Nagu ka smaragdi kohta uurides, otsisin ma abi taas Kihnu raamatukogust , siis pidin ma paraku need samad raamatud kaks korda koju tooma, kuna alguses ei olnud mul plaanis teemantit oma referaati sisse tuua. Selle teema ,,Teemant ja Smaragd" on mulle, kui inimsele kellele meeldivad ehted väga asjakohane ja põnev teema, sellise referaadi koostamiseks. Smaragd Teemant
Sellisteks aineteks osutusid klaas, kivisool, talk, mäekristall, väävel ja mõne vääriskivid, nagu teemant, opaal, safiir, ametüst jt. Hõõrumise teel merevaigu omaduste tekitamist teistel ainetel hakkas Gilbert (umbes 1570. a.) nimetama elektriseerimiseks, merevaigu omadustega aineid aga elektrikuteks. Ained, mida Gilbertil ei õnnestunud elektriseerida, said nimeks mitteelektrikud. Niisuguste ainete hulka arvas ta marmori, alabastri, elevandiluu, pärlid, vääriskividest smaragdi ja ahhaadi ning kõik metallid. Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/docs/lisa/5klass/3teated/merevaik.htm http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Elekter&action=edit
kunagisest Assüüria linnast Niinivest, mis asub tänapäeva Iraagis Mosuli linna alal. Esimesed kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast Aristophanese näidendist ,,Pilved" (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. Plinius Vanema (23 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis ja mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: Nero olevat vaadanud gladiaatorite mänge kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (9651038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale.
rüppe, kuna uskusid, et pääsevad seeläbi karistuse saamisest. Ilus ja inetu vastanduvad ja põimuvad teineteisest läbi, erinevate inimsaatuste kaudu. Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes
muinasjutulise tuldsülitava lohe suuga. Keset tuba üsna maa ligidal oli nahkmadrats. Selle kohal rippus võlvitud lakke kinnitatud pandlaga rihm vaskrõnga küljes, millesse hammustas nikerdatud läsuninaline koletis. Selle Tartarose nimi oli lihtsalt piinakamber." Hugo kirjeldab Claude Frollo vaimustumist alkeemiast ja hermetismist küllaltki põhjalikult -- on selge, et Frollo pole algaja ning järgnev selgitus kuulus keskajal alkeemia triviaalteadmiste hulka. Niisiis pole smaragdi näol tegemist mingi tavalise kalliskiviga, vaid alkeemilise vormeli tähistajaga. Tegelase keeltarvitus on väga leebe ja malbe. Esmeralda hoolis kõigist ja ei soovinud kellegile halba. Ta oskas inimestega viisakalt rääkida. 4. Tegelaskuju hindamine: Esmeralda oli väga emotsionaalne. Ta ei saanud tihti aru mis temega toimub ja kus ta on. Ta kaitses alati Quasimodot ega põlganud teda. Kui Quasimodot peksti andis Esmeralda talle vett. 5. Tegelasele antud hinnangud:
Keskajal usuti, et safiir kaitseb rõugete ja mürkide eest ning parandab nägemist. Safiir kingib salajase võimu, tugevdab mitteformaalset liidrit, toetades tema hinge. Ta on õpetajate kivi. Neid, kes mõtlevad ainult iseenda peale, safiir ei toeta. Kuna see kivi eeldab kõrget kohusetunnet, siis on vastunäidustatud vastutustundetutele ja laiskadele. Safiir kaotab hingest kõik segava, vähendab liigset aktiivsust ja leevendab stressi. Smaragd Erkroheline. Smaragdi on peetud alati vääriskivide kuningaks. Smaragde on leitud amulettidest, ehetest ja kultusesemetest,mis olid valmistatud juba palju aastatuhandeid enne Kristust. Smaragde on mainitud ka Piiblis. Unikaalsed smaragdid asuvad aardekambrites ja muuseumides. Ameerika ning Euroopa vahel ookeanipõhjas lebavate laevade vrakkides leidub arvukalt lihvimata smaragde. Selle vääriskivi ebaharilik ning tähelepanuväärne värvus on smaragdrohelise värvitooni ametlikuks nimetuseks.
..1 Järsku katkestas ta laulu ja hakkas Djalit kallistama. «Kui ilus loom,» ütles Gringoire. «See on mu õde,» vastas mustlastüdruk. «Miks teid hüütakse Esmeraldaks?» küsis poeet. «Ei tea.» 1 Kui pärlkanad sulgi ajavad ja maa (hisp. k.). 96 «Aga siiski?» 5 5 Tütarlaps tõmbas põuest välja väikese pikerguse koti-kese, mis rippus ta kaelas loorberipuu seemnetest keti küljes ja millel oli kange kampuse lõhn. Seda kattis roheline siid ja selle keskel oli suur roheline smaragdi värvi helmes. «Võib-olla hüütakse mind selle pärli pärast Esmeraldaks '.» Gringoire tahtis kotikest enda kätte võtta. Tüdruk taganes. «Ärge puutuge, see on amulett. Te teeksite talle viga, või jälle tema teile.» Poeedi uudishimu kasvas järjest. «Kust te ta saite?» Esmeralda pani sõrme suule ja peitis amuleti põue. Poeet katsus talle uusi küsimusi esitada, aga sai väga visalt vastuseid. «Mis tähendab see sõna «Esmeralda»?» «Ma ei tea,» vastas tüdruk.
annaabi.ee 
