"sluijs" - 1 õppematerjal

Paleotseeni-Eotseeni termaalne maksimum

Joonis 1. Atmosfäärse pCO2 evolutsioon viimase 65 Ma jooksul (Zachos et al., 2008). 2  2. Keskonnamuutused PETM-i iseloomustavad ekstreemsed keskonnamuutused Maal. Antud termaalne maksimum on ainulaadne kogu Kainosoikumis, kuna kliima soojenes keskmiselt 6°C võrra (Joonis 2). Globaalse temperatuuri tõusu toetavad muutunud fossiilide kooslused, foraminifeeride Mg/Ca suhe ja orgaanilise ühendi TEX86 andmed (Sluijs et al., 2006). Joonis 2. P/E paleogeograafia ja pinnatemperatuuride rekonstrutsioon 18O, Mg/Ca suhe ja TEX86 abil (Scotese PALEOMAP Project). Tõenäoliselt toimus temperatuuride kasv ligikaudu võrdselt nii poolustel kui ka ekvaatoril sellepärast, et PETM-i jooksul puudus poolustel jää (Shellito et al., 2003). Vaatamata sellele, et enne PETM-i kliima oli üldiselt soe ning polnud palju jääd, maailmamere tase tõusis. Samuti