Euroopas. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjastSaksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Ausrtia lipp austria vapp Austia pindala on 83 858 km² ja rahvaarv 8 402 900 millest 1,5 miljonit elab pealinnas . Riigi keeleks on peamiselt Saksa keel kuid piirkonniti ka sloveeni horvaadi ja ungari keel. Austria pealinn on Viin. Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks (Bundesländer): 1.Burgenland 2.Kärnten 3.Alam-Austria 4.Ülem-Austria 5.Salzburg 6.Steiermark 7.Tirool 8.Vorarlberg 9.Viin Tuntud inimesed Austriast: A. Schwarzenegger W.A. Mozart Nikola Tesla Adolf Hitler Erwin Schrodinge Marie Antoinette Vaatamisväärsused: Schönbrunn' i palee Hallstatt St Anton am Arlbe Hofburgi palee
Asukoht: Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Andmed: Riigihümn Zdravljica President- Borut Pealinn- Ljubljana Pahor Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim
Vladimir Lostsenko 9 klass Krabi Põhikool Venemaa Andmed Pealinn:Moskva Pindala:17075200 km2 Riigikord:föderatiivne vabariik Riigipea:president Dmitry Medvedev Valitsuse juht: peaminister Vladimir Putin Rahvus:142,008,800 mil inimest Rahvuskeel:Vene keel Rahaühik:Vene rubla Venemaa kaart Austria Andmed Pealinn:Viin Pindala: 83 858 km² Riigikeeled:horvadi,ungari,sloveeni Rahvaarv: 8 299 075 Riigikord: föderatiivne vabariik President:Heinz Fischer Peaminister:Alfred Gusenbauer Rahaühik:euro Austria kaart Belgia Andmed Pealinn:Brüssel Pindala: 30 528 km² Riigikeeled:Hollandi,prantsuse,saksa Rahvaarv: 10 511 000 Kuningas:Albert II Peaminister:Yves Leterme Rahaühik:euro Belgia kaart Bulgaaria Andmed Pealinn:Sofia Pindala: 111 003 km² Riigikeel:bulgaaria Rahvaarv: 7 679 290 President: Georgi Parvanov
SLOVEENIA Riigihümn: Zdravljica Pealinn: Ljubljana Pindala: 20 273 km2 Riigikeel(ed): sloveeni Rahvaarv: 2 050 200 (2011) Rahvastiku tihedus: 101 in/km2 Riigikord: parlamentaarne vabariik President: Danilo Türk Iseseisvus: 25. juuni 1991 Rahaühik: euro (EUR) Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha Sloveeniast Keskmine temperatuur: talvel -2 °C ja suvel 19 °C . Kuulub Schengeni alasse, reisimine
Austria Õnnela Lilleoja Lihula 2016 Austria Vabariik ● Austria asub Kesk-Euroopas ja selle pindala on 83 858 km2 ● Austria pealinnaks on Viin ● Presidendiks on Heinz Fischer ● 2011.aasta seisuga on rahvaarv 8 402 900 ning rahvatihedus 100,2 in/km2 ● Riigikeeled on saksa, horvaadi, ungari ja sloveeni keel ● Riigikorraks on föderatiivne (liidus olev/liitunud) vabariik ● Liitriigina on Austria jagatud üheksaks liidumaaks Austria Euroopa Liidus ● Austria liitus Euroopa Liiduga aastal 1995 ● Austria liitus euroalaga aastal 1999, kuid euro võeti kasutusele alles aastal 2002 Majandus ● Üle poole hüvitisest moodustavad teenused ● Umbes 40% Austriast on kasutusel metsamajanduses ● Umbes 45% Austria pindalast kasutusel põllumajanduses
esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Luulekogu "Puudutus" on ilmunud 1981.aastal, D. Kareva oli siis 23-aastane. Kuna luulekogu pealkiri on "Puudutus" siis julgen kahtlustada, et luulekogu läbiv teema on armastus.
Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene Lõunaslaavi keeled: sloveeni, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria. *armeenia keel *Indoiraani keeled: bengali, mustlaskeel, hindi, sanskriti (surnud keel), kurdi, osseedi, pärsia, tadsiki *Romaani keeled: itaalia, prantsusmaa, hispaania, portugali, rumeenia, katalaani *Itali keeled: ladina romaani keeled Uurali Keelkond Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi
Grossglockner'i mägi (3797 m) Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Riigi rahvastik ja keeled Rahvaarv:8,192,880 Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on 0 kuni 5°C. Südasuvel on Põhja-Austrias veidi jahe, kuid lõuna poolne ilm sarnaneb vahemerelisele. Austria on Lääne- Euroopa
Fifth level Rahvastik 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011.aasta algul 502,5 miljonit,2010 aasta algul 501,1 miljonit, 2009 aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt:bulgaaria,hollandi,eesti,hispaania,iiri,inglise,itaalia,kreeka,leedu,läti,malta,poo la,portugali,prantsuse,rootsi,rumeenia,saksa,slovaki,sloveeni,taani,tsehhi ja ungari keeled. Euroopa lipp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Majandus ja-rahaliit Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks.
· 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku ja tõlkija Ly Seppeliga. Tütred Piret, Kristiina ja Eliisa. Noorte hulgas sai populaarseks, kuid ametlikku tunnustust ei tulnud enne Eest vabanemist. 90-ndatest alates on autasustatud preemiatega Eestis, Saksamaal, Soomes. Tõlkinud on (16) inglise, soome, vene, prantsuse, saksa, hispaania, iiri, itaalia, rootsi, sloveeni, sölkupi keelest ning teiste keeleteadlaste abiga ka ka türgi, ungari, vanausbeki, gruusia, läti keelest · Tema enda luuletusi on üle maailma tõlgitud 34-a keelde. On lugenud oma luuletusi 25 maa luulefestivalidel. · Suri vähem kui aasta tagasi 10.dets.
Selles piirkonnas on oluline tegevusharu soolatootmine, seda aurutatakse ja kogutakse soolakäitistes. Rahvas ja kultuur Sloveenia 20 273- ruutkilomeetrilisel pindalal elab pisut vähem kui 2 miljonit inimest. Rahvastiku tihedus on väiksem kui enamikus Euroopa . Etnilised vähemused. sloveenid 88 % ülejäänud on vähemus rahvad serblased 2%, horvaadid 2 %, bosnialased 1 % . itaalased, ungarlased. Sloveenia ametlikuks keeleks on sloveeni keel mõndadeks sloveeni sõnadeks on näiteks Hommikust = Dobro jutro , Palun=Prosim , Tänan= Hvala, jah= Da , ei = Ne. Usundid ja sümbolid Roomakatoliku usund on Sloveenias levinuim ( üle 83 protsendi), sellele järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse. Tihedamalt asutatud rahvagruppide poolt on püstitatud ka omi pühakodasid.
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.
, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Millel on 27 Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari . liikmesriiki EUROOPA LIIDU KEELED Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Liitumised Euroopa Liiduga 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Island ja Montenegro. Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Euroopa Liiduga liitumine on Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja
Seal toimuvad kord kuus tiskogu ndalapikkused istungjrgud. Parlamendi teised tkohad on Brssel ja Luxembourg. Euroopa 2020. aastal 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja tkeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, lti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tehhi ja ungari keel. 2004. aastal liitusid Eesti Essti liituse baltimaadest esimesena. Euro on Euroopa Liidu hisraha. 1999. aastal vttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkmnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui kibele tulid euro pangathed ja mndid, ka kikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja hendkuningriik) ei kuulunud knealusesse rahaliitu. 07.02.1992 Euroopa Liidu snd 12.06
Ameerikas (Brasiilias portugali, mujal hispaania keel). germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning juudi keel ehk jidis. Põhjagermaani ehk skandinaavia keeled on taani, rootsi, norra ja islandi keel. balti keeled (läti ja leedu keel ning 1700. a paiku hääbunud preisi keel) slaavi keeled - u 265 milj kõnelejat. 3 alarühma: idaslaavi (vene, ukraina ja valgevene), lääneslaavi (poola, tsehhi, slovaki ja sorbi) ning lõunaslaavi (serbohorvaadi, makedoonia, sloveeni ja bulgaaria keel). iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult
liikmesriike. Euroopa Parlament osaleb EL-i seadusandlikus tegevuses ning esindab kodanikke. Euroopa Komisjon juhib EL-i ning seisab Euroopa ühishuvide eest. EL soovib luua teadmistepõhist ühiskonda ning on üleilmastuvas maailmamajanduses konkurentsivõimeline. Euroopa Liidu keeled (23 keelt) : bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel kehtestati 1958. aastal ametlikeks töökeelteks. Euro Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Võeti kasutusele 1.09.1999 üheteistkümnes EL-i liikmesriigis. Euro pole kasutusel sellistes EL-i riikides nagu : Rootsis, Taanis, Suurbritannias, Poolas, Tsehhis, Rumeenias, Bulgaarias, Ungaris, Lätis ja Leedus.
aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga. Euroopa lõimumisprotsessi alguseks loetaksegi 1951. aastat. Riigid mis ühinesid: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Pratsusmaa ja Saksamaa. Euroopa Liidu rahvastik 2010. aasta alguses oli 501,1 miljonit. Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. 1957 Rooma lepingu allkirjastasid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa. 1973 Toimus ühenduse põhjasuunaline laienemine, millega Euroopa Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Taaniga koos liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982.aastal.
· "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Armuaeg" (valikkogu, 1991) · "Kuuhobune" (1992) · "Maailma asemel" (1992) · "Hingring" (1997) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Tähendused" (2007) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) · "Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Koostatud ja tõlgitud luulekogud ja antoloogiad: · Emily Dickinson "Kiri Maailmale" (1988) · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Tuulelaevadel valgusest on aerud. Windship with oars of light" (valik eesti moodsat luulet, 2001) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006)
- Ligi 60keelt, mis jagunevad kaheksasse allkeelkonda. 17. Nimeta olulisimad indoiraani keeled. (3) Hindi(200milj); lungali(150milj); pärsia(30milj). 18. Missugused keeled on suurtest indoeuroopa allkeelerühmadest eraldi seisvad? (2) Armeenia ja kreeka keel. 19. Nimeta balti keeled. (3) läti(1,4milj), leedu(3milj), hääbunud preisi keel. 20. Nimeta slaavi keeli. (9) Missugused neist on suurimad? (1+3) Vene, ukraina, valgevene, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keel. Suurimad on ukraina (45milj), vene(150milj), poola(40milj) ja tsehhi(12milj). 21. Nimeta põhja-germaani keeled. (5) Rootsi, taani, norra, fääri ja islandi keel. Rootsi(10milj), taani(230tuhat). 22. Nimeta lääne-germaani keeled. (5) Inglise,saksa, hollandi, jidisi, afrikaani keeled. Inglise(350milj), saksa(100milj), hollandi(20milj). 23. Missugune on romaani keelte algkeel? Nimeta romaani keeli. (5) Ladina keel. Itaalia(40milj), prantsuse(70milj),
c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki, tsehhi, lõunaslaavi: bulgaaria, macedoonia, serbia, sloveeni II Loetle 5 romaani keelt hispania, itaalia, moldova, portugali, prantsuse, rumeenia 3. I 3 kultuuri komponenti sümbolid (rahvusvärvid,rahvusloomad), keel, väärtused, esemelised komponendid (tööriistad, relvad, ehted jne), normatiivsed komponendid (tavad, kombed), tunnetuslikud (müüdid, legendid) II 3 sotsiaalsuse koosluse tüüpi sots. grupp ühised eesmärgid, sõltumine gruppist, teatud suhete stabiilsus hulk- on ajutine kooslus, moodustub mingi sündmuse puhul
Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt, mis jag 8-sse allkeelkonda. Indoeur keeled on tänapäevaks levinud laila üle kogu maakera. Indoiraani keeled- praegu: pakistanid, bangladeshis, afganistanis, iraanis jm. Olulisemad keeled on hindi, bengali ja pärsia keel. Balti ja slaavi keeled- läti, leedu ja preisi keel. Teised on ukraina, valgevene, poola, tsehhi,slovaki,poola, bulgaaria, serbokraadi ja sloveeni keeled. Germaani keeled- P-gremaani keeled: rootsi, taani, norra,fääri ja islandi keel. Lääne-germaani keeled: inglise, saksa, hollandi, jidisi ja afrikaani keel. Romaani keeled- indoeuroopa keelte noorim haru. Tähtsad keeled : it, pr, hisp, port ja rumeenia keel. Kuidas keel tekkis?- keele teket võib tõenäoliselt siduda inimese eellase ajumahu kasvuga, mis toimus u 400 000 kuni 100 000 a tagasi. Kaasaegne inimene saabus euroopase u 40 000- 50 000 a tagasi. Kui vana on eesti keel
õigused ja kohustused, mille objektiks on kinnisasjad (Kaing, 2011, 12). Wikipedia andmetel on kinnisvara omandus mis hõlmab maad ja ehitis selle peal ning vilja mis sellel kasvab, mulda ja mineraale maapõues (Wiki, okt 2011). Investor Words järgi on kinnisvara maatükk koos õhuga selle kohal ja maaga selle all ning ehitistega selle peal (Investor Words, okt 2011). Kinnisvara ja kinnisasja mõiste erinevates võõrkeeltes. Kinnisvara: · Sloveeni keeles - nepremicnine · Horvaadi keeles - nekretnine · Iiri keeles - eastát réadach · Indoneesia keeles - real estat · Norra keeles - eiendomsmegling Kinnisasi: · Sloveni keeles - lastnine · Horvaadi keeles - svojstvo · Iiri keeles - maoine · Indoneesia keeles - property · Norra keeles - eiendom 1.2. Kinnisvara asukoha kirjeldus
Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem. Uurimus näitab, et Itaalia rahvastik vananeb kiiremini kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Käesoleva aasta alguses tuli iga 100 alla 15-aastase itaallase kohta 137,7
Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. · · · · · EKP president on Jean-Claude Trichet · 4. Ametlikud keeled · · Bulgaaria · Eesti · Hispaania · Holland · Iiri · Inglise · Itaalia · Kreeka · Leedu · Läti · Malta · Poola · Portugal · Prantsuse · Rootsi · Rumeenia · Saksa · Slovaki · Sloveeni · Soome · Taani · Tsehhi · Ungari · 5. Tegevuspõhimõtted · 5.1. Euroopa Liidu 3 sammast · 1) Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. 2) Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
2. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Kanna kontuurkaardile Euroopa riikide nimed ja tähista need, mis on hetkel Euroopa Liidus koos liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA. Euroopa Liidus kasutatakse võimude lahususe põhimõtet. Võim jaguneb kolme peamise institutsiooni vahel. Seadusandlikku võimu esindavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu. Täitevvõimu teostab ja EL kui terviku huvide eest seisab Euroopa Komisjon. Kohtuvõimu teostab Euroopa Kohus
kõige otsesem kultuuri väljendamise viis. Seetõttu on keelepoliitika kujundamisel peetud lugu keelte mitmekesisusest, soodustatud mitmekeelsust ja vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli. Euroopa liidu ametlikud keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari. 8 Küsitlus 1 Viisime oma klassis (8a) läbi anonüümse küsitluse, mis käsitles eelkõige teemasi seoses Eesti ja Euroopa eluga. Küsitlusleht koosnes 7-st valikvastustega küsimusest ja tekstvastamisega küsimusest. Küsimustele 6 ja 7 järgnevad selgitused, mida küsitletud vastasid. Valikvastustega küsimuste tulemused on järgmised: 1. Kas oled uhke, et oled eurooplane?
3) kestus- ehk kvantiteedirõhuna (rõhusilp erineb teistest oma vältuse poolest). NB! Eri keeltes võib rõhk ilmneda erineval moel ja võib meie mõistes ka hoopis puududa (nt baski või gruusia sõnas või fraasis on rõhku üliraske tuvastada). Prantsuse keeles pole sõnarõhku, kuid on ilmekas rõhk fraasilõppudes. On keeli, kus äsjanimetatud kolm rõhutunnust esinevad kõik koos (nt vene, itaalia või sloveeni keel) tüüpiliselt puudub seesugustes keeltes fonoloogiline kvantiteet (tähenduste eristumine välte alusel), mistõttu just rõhk toob kaasa vokaali või silbivältuse mõningase pikenemise (peale eelnimetatute veel poola, makedoonia, bulgaaria, uuskreeka, enamik romaani keeli peale prantsuse, hulk aafrika keeli, indoneesia). On keeli, kus erinevad rõhuliigid toimivad lahus. Näiteks eesti rõhufonoloogiat iseloomustab
staatuses. Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu asutustega ametlikes keeltes. Aja- ja eelarvepiirangute tõttu tõlgitakse üsna vähe töödokumente kõikidesse keeltesse. Euroopa Komisjoni töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Euroopa Liidu ametlikud keeled on bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tsehhi | ungari Kodanikud Euroopa Liidus Euroopa kodaniku esimene õigus on reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu alusel. EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada tervishoiu, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja
staatuses. Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu asutustega ametlikes keeltes. Aja- ja eelarvepiirangute tõttu tõlgitakse üsna vähe töödokumente kõikidesse keeltesse. Euroopa Komisjoni töökeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Euroopa Liidu ametlikud keeled on bulgaaria | eesti | hispaania | hollandi | iiri | inglise | itaalia | kreeka | leedu | läti | malta | poola | portugali | prantsuse | rootsi | rumeenia | saksa | slovaki | sloveeni | soome | taani | tsehhi | ungari Kodanikud Euroopa Liidus Euroopa kodaniku esimene õigus on reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu alusel. EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõik ELi liikmesriikide kodanikud võivad töötada
tsehhi slovaki Lõunaslaavi bulgaaria serbia-horvaadi sloveeni makedoonia ROMAANI KEELED itaalia hispaania katalaani portugali
läti SLAAVI KEELED Idaslaavi vene valgevene ukraina Lääneslaav i poola tsehhi slovaki Lõunaslaav bulgaaria i serbia- horvaadi sloveeni makedoon ia ROMAANI KEELED itaalia hispaania katalaani portugali prantsuse provansi retoromaa ni sardiinia rumeenia ladina KREEKA
Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on : saami (lapi) keel (lõunasaami, Umea s, Pitea s, Lulea s, põjasaami, Inari s, Kemi s, koltasaami,
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest
Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi ja Ungari. 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidus on 24 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Esimene ühenduse õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958. aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Alates sellest ajast on vastavalt riikide ühinemisele EL-iga kasvanud ka ametlike ja töökeelte arv. Ametlikke keeli on siiski vähem kui liikmesriike, kuna mitmes riigis
on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, p ortugali, prantsuse, rootsi,rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel. Esimene ühenduse õigusakt, millega määrati kindlaks ametlikud keeled, võeti vastu 1958. aastal. Sellega kehtestati ühenduse ametlikeks ja töökeelteks hollandi, itaalia, prantsuse ja saksa keel, mis olid tol ajal liikmesriikides räägitavad keeled. Alates sellest ajast on vastavalt riikide ühinemisele ELiga kasvanud ka ametlike ja töökeelte arv. Ametlikke keeli on siiski vähem kui liikmesriike, kuna mitmes riigis räägitakse sama keelt
Suurima kõnelejate arvuga keeled on mandariinihiina, inglise ja hispaania keeled. 11 Keelkond: Indoeuroopa keelkond Keelerühmad: · Germaani GOOTI, rootsi, norra, taani, fääri, islandi, läänegermaani, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani. · Balti Leedu, läti · Slaavi Vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, sebia-horvaadi, sloveeni, makedoonia · Keldi Iiri, gaeli, kõmri, bretooni · Romaani LADINA, itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromaani, sardiinia, rumeenia. · Indoiraani SANSKRITI, hindi, bengali, pundzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia(farsi), kurdi, putsu (afgaani) · Kreeka Vana-kreeka, kreeka. · Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled
Sinna gruppi kuuluvad itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse ja rumeenia keel.3 4 · Germaani keeled jagunevad kaheks: põhjagermaani (rootsi, taani, norra, islandi ja fääri keel) ning läänegermaani keeled (inglise, saksa, friisi, hollandi ja flaami keel). · Slaavi keeli räägitakse suuremas jaos Ida-Euroopas. Levinuim on vene keel. Teised sellesse gruppi kuuluvad keeled on valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaatia, sloveeni ja makedoonia keel. · Balti keeled läti ja leedu keel. · Kreeka keelkonna moodustavad kaasaegne kreeka keel ja selle vanemad variandid. · Keldi keeli räägiti kunagi üle kogu Euroopa, nüüd kuuluvad sellesse gruppi ainult mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel. · Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidzaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled.
Keele hääbumisel võib olla mitmeid põhjuseid: nt genotsiid, elanikkonna küüditamine, riigi majanduslik häving jne. + indo-euroopa ja soomeugri keeled Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on :
=>majanduse kokkuvarisemine, 1923. a huperinflatsioon =>soodne pinnas äärmusliikumistele (nt 1923.a nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid) >Saint-Germaini leping Austriaga *senise riigi asemele Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia *pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile *demilitariseerimine (armee kuni 30 000 meest) *maksma reparatsioone >Neuilly leping Bulgaariaga *pidi loovutama alasid Rumeeniale ja Serbia-Horvaatia-Sloveeni kuningriigile *demilitariseerimine (kuni 20 000 meest) *maksma reparatsioone >Trianoni rahuleping Ungariga *pidi loovutama 2/3 oma territooriumist Tsehhoslovakkiale, Rumeeniale ja Jugoslaaviale *demilitariseerimine (kuni 35 000 meest) *maksma reparatsioone >Sevres'i leping Türgiga *nägi ette riigi tuumikalade kärpimist =>rahulolematus, 'Noor-Türgi' liikumine eesotsas Mustafa Kemaliga 4
arengu e häälikuloo väljaselgitamine. Kasutatakse keelepuusid. Indoeuroopa keeli on umbes 150. nimetuse on nad saanud oma muistse leviku järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on :
kõneleja hakkab rääkima Vooruvahetus: kõnevoorude vahetamine vestluses Võrdlev-ajalooline keeleteadus: püüab paljusid keeli omavahel võrreldes välja selgitada keelte sugulust. INDOEUROOPA JA UURALI KEELKONNAD Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: •germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), •balti (leedu, läti), •slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia- horvaadi, sloveeni, makedoonia), •keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), •romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), •kreeka, •albaania •armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja •indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandžabi, marathi, urdu, gudžarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, puštu/afgaani/) keeled. Uurali keeled on :
· Slaavi keeled · idaslaavi keeled · vene · valgevene · ukraina · lääneslaavi keeled · poola · tsehhi · slovaki · lõunaslaavi keeled · bulgaaria · serbia-horvaadi · sloveeni · makedoonia · Romaani keeled · itaalia · hispaania · katalaani · portugali · prantsuse · provansi · retoromaani · sardiinia · rumeenia · Kreeka · kreeka · Keldi keeled
SVLAAVI KEELED idaslaavi keeled ARMEENIA vene valgevene ALBAANIA ukraina lääneslaavi keeled INDOIRAANI KEELED poola indoaaria keeled tsehhi hindi slovaki bengali lõunaslaavikeeled pandzabi bulgaaria marathi serbia-horvaadi urdu sloveeni gudzarati makedoonia bihaari sindhi nepali singali iraani keeled pärsia (farsi) kurdi pustu (afgaani)
ning 1176 langes Vladimiri linn, kogu vürstiriik ja suurvüsti tiitel Vsevolod Jurjevitsi kätese.(tal oli 8 poega ja 4 tütart ja seepärast hüüdnimi suurpesa) Oma valitsemise ajal laiendas oluliselt piire ja surus maha ka kõik katsed tema võimu piirata. Suri 1212 aastal ja selleks ajaks oli V-S võimsaim vürstriik. 22. Novgorodimaa ja seal elavad rahvad Oli üks arenenumaid ja rikkamaid piirkondi Vana-Venes. Oli sillaks Vene ja L-Euroopa vahel. Südameks olid Sloveeni hõimude alad mis paiknesid Ilmeni järve ja sellest väljuva Volhovi jõe lähistel ning Onega ja Laadoga järve ümbruses vadjalaste ja karjalastega asustatud piirkonnad. 9-10 saj allus Novgorodile suht väike ala Ilmeni järve lähistel kuid juba järgmisel sajandil ulatusid valdused Onega järve ja soome lahe kallasteni. Laienemisel oli oluline roll palgasõduritel. Kogu Novgorodimaa oli jagatud viieks provintsiks. Lõunapoolsetes viiendikes elasid slaavlased, põhjapoolsemates
105. Indoeuroopa keeled Indoeuroopa keeli on umbes 150. Põhiosa Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), · kreeka, · albaania, · armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja · indoiraani e iraani ja india (hindi, bengali, pandzabi, marathi, urdu, gudzarati, bihaari, sindhi, nepali, singali, pärsia, kurdi, pustu/afgaani/) keeled. 106. Uurali keeled
Teiseks, oli säilinud rahvustunne ja soov iseseisvuse järgi. Otsustavaks aastaks sai 1989. Toimus tänu massidemonstratsioonidele ja nende tõttu enamikes riikides astusid olemasolevad valitsused tagasi. Rumeenias oli asi veidi verisem. Tulemusena tulid kõigis riikides võimule mittekommunistlikud valitsused. Kõige verisemad sündmused toimusid Jugoslaavia lagunemisel. See tõi kaasa sõja. Erinevad rahvastiku koosseisud erinevates piirkondades: 1. Sloveenia: 92% sloveenid (kõnelevad sloveeni keel; usutunnistuseks katoliiklus; kasutasid ladina tähestikku) 2. Horvaatia: 80% horvaadid, 20% serblased (kõnelesid horvaadi ja serbia keelt, väga sarnasedserbohorvaadi keel: horvaadid olid katoliiklased, tähestikuna kasut. ladina; serblased õigeusklikud ja tähesikuna kasut kirillitsa) 3. Bosnia-Hertsogoviina (35% serblased, 45% horvaate, 20% bosniakid; bosniakid olid moslemid) 4. Serbia ja Montenegro (66% serblased, 10 % albaanlased, 5% montenegrolased; albaanlased moslemid) 5
neist võib poja saada. 1525 saatis Vassili Salomonija kloostrisse. Algul kloostrivangistuses Moskvas, siis Suzdalis, suri 1542, hakati austama pühakuna. Legend, et oli rase, aga ei tea, mis sai lapsest, tõendust pole leitud. Kõikvõimalike kuulujuttude allikas Sigismund Herberstein-elas Moskvas, suhtles laialt õukonnaga ja kirjutas selloe kõik üles. Pole teada, kas ta versioon Salomonija lapsest tõsi, aga seda lugu Moskvas räägiti. Herberstein oli sloveeni päritolu Austria aadlik, oskas lapsest peale slaavi keeli, seega polnud tal raske vene keelt ära õppida. Õppis Viini ülikoolis, hiljem diplomaatilises teenistuses keisrite juures, oma aja väljapaistavamaid diplomaate, käis Türgis ja 2 korda Vm-l, keisri nimel Vassili õukonnaga läbirääkimisi pidams. Kogus Moskvas erinevaid Vene ajaloo allikaid, kirjutas üles, mida kuulis. Kirjutas raamatu ,,Moskva asjade ülevaade" (1549). Herbersteini
annaabi.ee 
