Rebasekutsikatel on sündides lühikesed koonud ja nad näevad täiesti koerakutsikate moodi välja. Saba Kohev saba on rebase iseloomulikum tunnus. Saba näeb eriti uhke välja talvel. Saba on pikk ja kohev, eriti talvel. Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt . Saba ots on must või valge. Nagu enamikul koerlastel on rebasel saba nääre.see asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes . See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna mis on eriline peibutuslõhn. Kehamass Isarebane kaalub umbes5,9kg,emarebane5,2kg Rebase väga kohev karv jätab mulje,nagu kaaluks ta rohkem. Rebase üldkokuvõte Rebane kuulub rebase perekonda.koerlaste sugukonda. Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levialaga. Ta elab kõikjal Euroopas, kõikjal Aasias, ei leidu Indo-Hiinas. Rebaseid on peaaegu 50 erinevat liiki,kellest tuntuim on hõberebane.
eespurihammas. Tagapurihambad muljumiseks sobiva ehitusega. Esikäpal on 5 küünist, tagakäpal 4 küünist. Esimene varvas on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad. Saba on pikk ja kohev, sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt. Nagu enamikul koerlastel, on rebasel sabanääre. See asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes. See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna, mis on seksuaalne peibutuslõhn. Käitumine Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on territooriumi suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini. Mõnel aastaajal võivad külgnevad
determineeritud. Delfiinid suudavad ka keskkonnaobjektide kohta infot edasi anda, nt laevade kohta: kui üks delfiin on saanud laevalt löögi, siis annab teistele teada ja grupp suudab hiljem mõnda aega seda laeva vältida. Kui delfiin saab viga, siis püüavad teised teda pinnale tõsta, kuna imetajale on suurim oht vigasaanuna uppumine. Skunk tõstab hoiatuseks saba üles. Imetajatel üldiselt hoiatusvärvused väga haruldased, aga skungi kontrastne mustvalge kasukas võib selleks olla. Kui loom paneb pea urusuust sisse ja vibrissid väga tugevat takistusest tingitud ärritust ei tunne, võib loom olla üsna kindel, et mahub sealt ka ise sisse. Samuti on vibrissidel toiduotsimisel roll. Võib olla oluline, kes keda puhastab sõltuvalt hierarhiast – nt madalal positsioonil olev primaat ei tohi karjajuhti puhastada. Kui lähedases kontaktis agressiivne ei olda, siis on sellel taktiilsusel juba oluline roll
annaabi.ee 
