Budistlik kunst
skulptuuris kujutama, teiseks kujutasid dzainistid juba I saj eKr Dzainat, lisaks ei
pidanud siis levima hakanud mahajaana budism Sakjamuni Buddhat enam üheks
üliinimlikuks isikuks, vaid pigem valgustatud inimeseks, üheks paljudest Budha
taassündidest.
Gandhara Buddhad meenutasid algselt Apollonit, kuid hiljem lähenesid järjest rohkem
India-pärasemale tüübile, mis pärines Mathurast teisest suurest skulptuurikeskusest
selle aja Indias. Peale selle on erinevusteks näiteks see, et Gandharale on omane seisvas
poosis Buddha ja bodhisattvad, nende kujutamine istuvas asendis on seevastu ilmselgelt
Mathura mõju. Samuti pandi Mathuras suurt rõhku Buddha pühalikule näoilmele, samas
kui kreeka mõjudel kujutati teda Gandharas lihtsalt ilusa mehena, ilma igasuguse
valgustuseta. Veel on Gandhurale eriomased vuntsid, kuna peale kusaanide ei kandnud
neid tollal ükski rahvas.