KUUMATALUVUS Kõrbelistel aladel elavad skorpionid on väga hästi kohastunud kuiva ja kuuma kliimaga. Organismis olevat vett kasutavad nad nii säästlikult, et neil ei ole kunagi vaja juua. Kogu vajaliku vee saavad nad toiduga. Kuumenemist ja sellest tingitud vedeliku kaotust vähendab ka koorikuline ja pisut läikiv kest. TOITUMINE Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, millede abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid toituvad ainult elusatest väiksematest putukatest ja nende vastsetest, ämblikest, hulkjalgsetest, harvem ka väiksematest sisalikest või närilistest. Skorpionite menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. Teatakse juhtumeid, kus skorpionid on söönud väikeseid sisalike ja hiirepoegi. Kui väikeses terraariumis peetakse koos palju skorpione, on
Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2) Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. Mürki kasutavad skorpionid rohkem enda
vaid kitsaste avauste kaudu Gaasi transpordib kopsude ja kudede vahel veri Lihtsad kopsud mõnedel tigudel Raamatkopsud ämblikel ja sake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks skorpionidel ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Putukate hingamine Enamik hingavad kitiinist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri Teine tase torukeste ehk trahheede abil Kolmas tase Trahheed moodustavad kogu Neljas tase
eelneb iseloomulik pulmamäng. Emane ja isane käivad tunde ja vahel isegi päevi koos, kusjuures sabad on mõlemal üles tõstetud ning on omavahel sõrgadega kokkuhaakunud. Harilikult veab isane tagurdades enda järel passiivset emast. Seejärel peituvad nad urgu, mille isane puhastab (emast seejuures lahti laskmata) jalgade ja sabaga. Viljastamine toimub spermatofoori abil. Tagakeha kõhtmised küljed vastandatakse ning isane viib spermapakikese emase sugujuhadesse. Skorpionidel eelneb viljastamisele omapärane pulmamäng. 5 Areng Skorpionid on enamasti elussünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles on loode juba lõplikult arenenud (munaspoegimine). Loodete arenemine emaihus kestab kaua - mõni kuu kuni aasta, vahel rohkemgi. Looteid võib olla viis kuni mõnikümmend, harva sada. Noored skorpionid sünnivad mähkununa lootekestadesse. Peale
kaitsmiseks vaenlase eest. Euscorpius flavicaudise hammustus on mõnedele putukaliikidele surmav, ent inimesele see ohtlik ei ole. TOITUMINE Kõik skorpionid on jahimehed, kes toituvad loomsest toidust. Euscorpius flavicaudis sööb ämblikke, kärbseid, ööliblikaid ja teisi putukaid. Kui saak on nii suur, et seda on kerge alistada, halvab ja surmab skorpion selle, sirutades saba ettepoole ning lüües mürgiastla ohvri kehasse. Skorpionidel on hästi väikesed suised, seetõttu peavad nad kinnipüütud saagi sõrgadega kõigepealt väikesteks tükkideks rebima. Kui skorpion on kõhu täis söönud, on ta võimeline ilma toiduta mitu nädalat või isegi kuud läbi ajama. PALJUNEMINE Skorpionide kurameerimine saab alguse pulmatantsust. Isane läheneb emasele, seisab tema vastu ning püüab oma sõrgadega emase omi. Seejärel pööravad partnerid end ringi ning liigutavad üheskoos sõrgu üles-alla. "Tantsu" juhib isane.
annaabi.ee 
