Vanamees ja meri
Vanamees ja meri
Ernest Hemingway jutustus „Vanamees ja meri“ pajatab inimese ja looduse vahelistest
suhetest. Raamatus olid peategelasteks vanamees, kelle nimi oli Santiago ja poiss nimega Manolin.
Santiago oli kaheksakümmend neli päeva käinud merel, ilma kalasaagita. Kuni neljakümnenda
päevani oli kaasas olnud ka Manolin, kuid tema vanemad käskisid poisil minna teise paati, kus on
parem kalaõnn. Manolin ise oleks parema meelega olnud vanamehe paadis, aga kuna ta oli veel
liiga noor, pidi ta kuulama vanemate sõna. Hoolimata sellest, hoolitses poiss ikka Santiago eest: ta
tõi vanamehele süüa ja otsis sööta. Kaheksakümne viiendal päeval otsustas mees minna kaugemale
merele kui tavaliselt, kust ta sai marliin. Alguses tundis Santiago suurt õnne, et oli püüdnud selline
suurepärase kala, kuid ajapikku tema õnn pöördus