millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud Rakuvaheaineks on vereplasma , mis koosneb mitmesugustest vees lahustunud keemilistest elementidest.
atmosfääri koostist. 10. Miks nimetatakse ühte ajastutest kivisöeajastuks? -kuna eostaimede lopsakatest metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi. IV ISELOOMUSTA 1. bioloogilise evolutsiooni tõendeid: a)kivistisi- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed ehk fossiilid. Kivististe abil saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid. Peamiselt on säilinud loodame skeletiluid ja kodasid, taimede seemneid ja tolmuterasid, vähem aga varsi. Selliseid säilmeid on leitud maapinna kaevamisel, neid on välja uhtunud vesi või need on paljastunud maakoore liikumise tulemusena. Kui kauges minevikus mattusid organismid liiva või mudasse, asendusid nende orgaanilised ained miljonite aastate jooksul mineraalainetega ning tekkisid kivistised. b) organismide ehituse võrdlemist- erinevate organismide ehituses võib leida sarnasusi.