Rakubioloogia
Müoepiteliaalsed rakud erinevad
lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad
näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad
erinevad oma struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis
rakkudes on aktiini ja müosiini omavaheline interaktsioon, on need molekulid erinevalt
organiseerunud ja seotud erinevate lisavalkudega. Lähemalt vaatleme skeletilihasrakke, mis
vastutavad kikide tahtele alluvate liikumiste eest. Skeleti- e. vöötlihasrakk on hiiglaslik
süntsütsiaalne rakk, kuni 50 cm pikk ja 100 mikrom. paks. Üks lihaskiud vastab ühele rakule.
Sisaldab palju tuumasid, tuumad paiknevad perifeerias. (joonis) Lihaskiu (raku) sees on suurel
hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Iga fibrilli läbimt on 1-2 mikrom.
Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest,
nn. sarkomeeridest
annaabi.ee 
