Eesti disain Kui mõtlen disainile, tulevad mulle meelde praegusel hetkel maailmas tuntud ja tunnustatud rõivadisainerid nagu Karl Lagerfeld, kes disainib Chaneli riideid, Frida Giannini kui Gucci disainer, Marc Jacobs kellel on omanimeline bränd ja paljud teised. Disain on aga palju laialdasem, kui ainult rõivatööstus ja see on ka siin samas Eestis levinud. Kõik esemed, asjad, vahendid, mida me oma igapäevases elus kasutame, on disainitud autod, käärid, raamatud, mööbel, tarbeesemed. Disain väljendab ennast igal pool ja sellest mööda ei saa. Ei saa ka öelda, et disain väljendab ennast vaid toote välimuses, tähtsad omadused on ka funktsionaalsus, otstarbekus, mugavus ning see, kuidas ese töötab. Ei ole ju kasu ilusast lambist, kui see ei anna piisavalt valgust. Järelikult, lisaks toote välimusele, peaks disainer rõhku panema ka selle kasulikkusele ja funktsioonile. Eestis jag...
Neljandaks oli üksnes muusikakooli orkestri esitatud valss M.Glinka ooperist "Elu tsaari auks" ("Zizn za tsarja"). See oli pidulik, hüplev ning rõõmsameelne ning teravate rütmidega. Vahepela mangisid viiulid ühte ja sama, aga puhkpillid erinevat meloodiat. Kogu pala oli mazoorses tonaalsuses ja laiaulatuslik. Viiendaks esituseks oli jalle Tatjana Ustinovi poolt lauldud aaria Rimski-Korsakovi ooperist "Muinasjutt tsaarist Sultanist" ("Skazka o tsare Sultane"). See oli rahulik ja ilus teos ning oli samuti lauldud kõrgetel toonidel. Sellele teosele järgnes sama helolooja ooper "Tsaari pruut" ("Tsarskaya nevesta") ja sellest esiatati Marfa aaria. See oli lustakas pala ja rääkis, kuidas mees ja naine ajasid üksteist oma aias taga. Keskel muutus meloodia rahulikumaks ning mõnes kohas ka kurvemaks. Kuuendaks oli M.Mussorgski aaria ooperist "Sorochinski laat" ("Sorochinskaja jarmorka")
annaabi.ee 
