Julius Kuperjanov
Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16-
aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist
asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga
austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul
kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse. Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov
1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal
Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna, kuid seitsme autasu võrra rikkamana.
Pärast paranemist oli Kuperjanov tegev Tartu Tagavarapataljonis, mil ta ka
1917.aasta lõpus Vene armee teenistusest vabastati. Saksa okupatsiooni ajal tegeles aga
aktiivselt Eesti Vabariigi heaks: korraldas relvade kogumist, koostas omakaitse
nimekirju, organiseeris salaluuret. Siiski oli 1918. aasta lõpuks veel 2/3 Eesti pinnast
punaarmee valduses. Seetõttu oli Kuperjanov valmis suureks sammuks 23.12.1918