Frey, R. Gadel, S. Karchevsky. See koolkond eksisteerib ka praegu, kuulsaim esindaja Patrick Seriot. Nullmärgile pühendatakse selles koolkonnas palju tähelepanu, märk, mis on olemas, kuid puudub. * Praha lingvistiline ring – kõige tähtsam koolkond. Sinna kuulusid nt Vilem Mathesius (esitas sarnaseid ideid Saussurega, et keel on energia-see, mis seda asja loob, nagu füüsikas, pot energia tähtsam kui kin.), Karl Bühler, Vadimir Skalicka (esimene, kes lõi strukturaalse grammatika, keeleteoreetik, vaja eristada struktuuri ja funtksiooni) jne. Tšehhoslovakkia uus riik, seal tekkis tohutu kultuuriline periood. Praha lingvistilise grupi moodustasid kohalikud, teiselt poolt vene immigrandid. * Glossemaatika * Ameerika strukturalism
Oli polüglott, kirj oma tööd saksa keeles. märgil kindel signifikaat ja potentsiaalne referent, kõnes on enam "Fonoloogia alused" refent, kuid potentsiaalne signifikaat. Osutust märgivad näiteks a 4. Charles Sanders Peirce: V. Skalicka- esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor a) märkide tüpoloogia Roman Jakobson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist. Lingvistik ja Peirce'i märgitüpoloogia 3 baasmõistet on indeks, ikoon(inimese semiootik. Kirj artikli värsiteadusest. portree) ja sümbol(rahvuslipp). INDEKS- baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Loomulikud indeksid loomulik märk, kui tuli on spetsiaalselt
Kõne ja keel on erinevad süsteemid. Igal mõistel on maht ja sisu (Aristoteles). Maht kogu valdkond, mida mõistega tähist. , sisu see, kuidas seda tehakse. Keele märgil on kindel sisu, kuid ebamäärane maht. Kõnes on konkreetne ja kindlaks määratud maht, aga ebamäärane sisu. Keeles on kõik ,,ühed" lauad, aga kõnes ,,need" lauad. Praha lingvistiline ring Tähtsaim strukt. koolkond. V. Mathesius, V. Skalicka, R. Jakosbson, N. Trubezkoi (1900-1990). Tsehhidel oli pikk omariikluse traditsioon. Tsehhi kultuur hakkas pärast I Maailmasõda tohutult kiiresti arenema. Mathesiuse arvates tuli uurida potentsiaalset keeleteooriat. Skalicka oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Trubezkoi oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat
o Sergei Karcevsky (1885-1955) o Henry Frey (1899-1980) o Robert Godel (1902-1994) · Praha lingvistide ring o Vilém Mathesius (1882-1945) Nagu on olemas potentsiaalne ja geneetiline energia, nii on see olemas ka keeles. Potentsiaalne energia on olulisem kui geneetiline potentsiaalset e kasutatakse geneetilise realisserimiseks. Aktuaalne süntaks. o Vladimir Skalicka (1909-1991) esimene kes lõi strukturaalse grammatika. Ta lähtub Saussure keele märgist, kuid näitab, et keele elementide duaalsus on asümmeetriline. Kui on tegemist mingisuguse keele elemendiga (morfeem nt), siis selline Saussure skeem on mõneti eksitav. Tähistatu on alati nö raskem kui tähistaja ja Skalicka toob uue termini (morfeerm vorm ja sisu) funktsioon. o Roman Jakobson (1896-1982)
Glossemaatika Ameerika strukturalism Genfi: Charles Bally, Albert Sechehaye, Robert Godel jne Praha lingvistiline ring nimi veidi eksitav, ei olnud ainult Praha, sinna kuulus ka keeleteadlasti mujalt (nt poolast, saskamaalt, viinist) Vilém Mathesius avaldati enne kui Saussure'i keeleteaduse kursus, kuid mõned sarnased ideed Saussure põhimudeliks matemaatika, Mathesiusel füüsika Keelenähtuse potentsiaalsusest (1911) Aktuaalne süntaks Vladimir Skalicka (1909-1991) Tsehhi keeleteadlane Ungari grammatika 1935 Keeleelementide asümmeetrilisest dualismist Nikolai Troubetzkoy (1890-1938) Grundzüge der Phonologie (1939) Fonoloogia keel Foneetika kõne 20.saj algul foneetikas oluline läbimurre leiutati fonograaf suur sokk ja ka x-kiired (röntgen) Leonard Bloomfield (1887-1949) Põhiliselt tegeles kanadalastega (1st nation), neil oli ka silbiline kiri, kuigi teise päritoluga, toodud 19.saj keskel misjonäride poolt
Vürst Nikolai Trubezkoi- väljapaistev keeleteadlane. Tal oli fenomenaalne düsgraafia(õigekirjahäire, aetakse segi häälikute järjekord ja pikkus ning vahel unustatakse sõnalõpud kirjutada) oli vene intelligent, aristokraatlikku päritolu. Tema isa ja vend olid filosoofid. Elas Viinis ja õpetas slaavi keelt Viini ülikoolis. Suhtles väheste inimestega, sotsiopaat. Ta oli polüglott, kirjutas oma tööd saksa keeles. ,,Fonoloogia alused". Üks tähtsamaid teoseid siiamaani. V. Skalicka- oli esimese strukturialistliku grammatilise keeleteooria autor. Roman Jakosbson- vaatles keelt kui praktilist suhtlemist.oli Venemaa juudi päritolu lingvist ja semiootik. Keeleteadlane. Koostas lingvistilise ringi Rootsis. Kirjutas artikli värsiteadusest. Milleks on silpi vaja? Foneemidest modustame sõnu, aga milleks silbid? Tõestas, et silbil on fonoloogiline sisu. Silp on foneemide jada, kus kehtivad piirangud. Silbil on fonoloogiline tähendus, süntaks
annaabi.ee 
