Lõpptulemusena saame kümnest diferentsiaalvõrrandist koosneva võrrandisüsteemi, mis ongi asünkroonmootori matemaatiline dünaamikamudel. Selle alusel saab koostada arvutile struktuuriskeemi ning arvutada mitmesuguseid asünkroonmootori siirdetalitlusi nagu käivitamine, voolu ja kiiruse muutumine koormuse järsul suurenemisel või vähenemisel jne. 6.3. Asünkroonajamite vektorjuhtimise olemus. Asünkroonajamite vektorjuhtimine erineb tavalisest skalaarjuhtimisest põhiliselt selle poolest, et juhtimisel võetakse arvesse asünkroonmootori elektriahelates toimuvad dünaamilised protsessid, kusjuures mootori olekumuutujatena toimivaid vahelduvvoolu suurusi käsitletakse hetkväärtustena. Nimetus ,,vektorjuhtimine" on kasutusele võetud seetõttu, et olekumuutujate hetkväärtusi on mugav esitada ruumis pöörlevate vektoritena. Kuna põhiliseks asünkroonmootori olekut iseloomustavaks muutujaks on pöörleva magnetvälja vektor,
Samal ajal näitab valem (5.7), kui sagedus langeb, siis magnetvoog suureneb ning vastavalt vektordiagrammile kasvab ka magneetimisvool, mis põhjustab mootori täiendavat kuumenemist. Seetõttu tuleb voolu, libistust või magnetomotoorjõudu muuta kooskõlas sageduse muutmisega. Sageduse, libistuse ning voolu/sageduse, pinge/sageduse ja magnatvoo/sageduse vastastikust juhtimist nimetatakse skalaarjuhtimiseks, sest siin kasutatakse juhtimiseks muutujate efektiivväärtusi. Erinevalt skalaarjuhtimisest kasutatakse vektorjuhtimise puhul mootori f1* Uk Pinge- * vaheldi 1 U1* a
annaabi.ee 
