Juhtimist konstantse libistusega kasutatakse asünkroonmootori skalaarjuhtimisel. Kaudne vektorjuhtimine on võrreldav asünkroonmootori libistuse skalaar- juhtimisega, kusjuures erinevuseks on see, et kui libistuse skalaarjuhtimisega saavutatakse mootori õhupilu magnetvoo konstantsus ainult püsitalitluses, siis kaudse vektorjuhtimisega säilitatakse õhupilu magnetvoo konstantsus ka siirde- talitlustes. Nende kahe meetodi erinevus tuleneb toitemuunduri juhtimise ise- ärasustest. Libistuse skalaarjuhtimise korral muudetakse korraga muunduri kõigi faaside pinget ja sagedust, kaudse vektorjuhtimise korral juhitakse õhupilu magnetvoo ja staatorivoolu vektorite vahelist faasinurka. Selleks arvutatakse vastavas arvutusplokis (vt joonis 6.8) staatorivoolu ristkomponendid ids ja iqs ning rootori libistuskiirus s. Joonisel 6.8 on kujutatud kaudse vektorjuhtimisega asünkroonajami plokkskeemi. Joonis 6.8 6.4.3. Loomulik vektorjuhtimine.
pinget U1 tuleb juhtida sõltuvalt nurksagedusest 1 = 2f1. Vahelduvpinget saab reguleerida vahelduvvoolumuunduri või juhitava alaldiga ühendatud vaheldi abil, kus alaldi töötab kuuepulsilises talitluses ja annab mootorile konstantse pinge erinevate kiiruste korral. Kui muutub sagedus, peab muutuma ka pinge amplituudväärtus, nagu näitab joonis 5.3, a. Teiseks võimaluseks on pulsilaiusmodulatsiooniga alalisvoolulüliga sagedusmuunduri kasutamine. Asünkroonmootori pinge-sagedusjuhtimise (skalaarjuhtimise) plokkskeem on toodud joonisel 5.3, b. Kahe muutuja, st pinge ja sageduse hulgast on sageduse juhtimine märksa kriitilisem, kuna väikesed sageduse muutused põhjustavad suuri libistuse muutusi ja märkimisväärseid koormusvoolu muutusi. Vältimaks pinge amplituudi sama järske muutusi kui sageduse muutusi, kasutatakse alalisvoolu vahelülis suure mahtuvusega kondensaatorit, mis praktiliselt ei tekita ajalist viidet pooljuhtlülitite juhtimisel
annaabi.ee 
