Täiskasvanud õppija õpioskused
pigemelustiili muutumisega, mitte otseselt vanusega. Sellegipoolest on täiskasvanueas õppimisel
teatud iseärasused, mida võib ka seostada vanusega. Võttes arvesse, et vanuse suurenedes kasvab ka
inimese kogemustepagas ja samuti paranevad kriitilise mõtlemise võime ja probleemide
lahendamise oskus. Näiteks kui probleemülesannete lahendamisel on lapsi võimalik õpetada
kasutama samu reegleid ja algoritme, siis täiskasvanu kasutab pigem oma kogemusele,
analüüsivõimele ja situatsioonitajule tuginevaid võtteid. Vanuse kasvades muutub ka mõnede
psüühiliste protsesside laad: mehhaanilisest meeldejätmisest tugevamaks muutub analüütiline
lähenemine: täiskasvanu soovib eelkõige aru saada. Enam kui vanus mõjutab õppimist eelnev
õpikogemus. Nooruses korduvalt saadud ebaõnnestumise elamus võib kinnistuda hoiakuna ning
mõjutada inimese suhtumist õppimisse. Negatiivseid hoiakuid võivad põhjustada näiteks