Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"
Verbaalses
suhtluses on koodiks keel.
Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja;
kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi).
Keelelise suhtluse tunnus on ka intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja kavatsusel saada infot,
rääkida endast, mõjutada kuulajat jms.
Keelt on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel (loomad ja
seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele,
aga inimesed võivad rääkida ka teistest olenditest, loogilisest ja ebaloogiliselt jms). Inimene
suudab sõnadega fantaseerida, valetada, teha nalja, olla irooniline, kavandada tulevikku.
Inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, kuid esimese keele omandamine on
mitmeaastane protsess. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne, mitte sotsiaalselt
õpitud.
Keelelise suhtluse eesmärgid:
1.info vahendamine
- semantiline informatsioon
- statistiline informatsioon
2