süsimustad, kes toituvad taimedest - värvilised Nimetusi sitasitikas, sitapõrnikas, sitasõnn, sitavurr, sitapombulane, sitamommuke, mummukas, momm, seasitikas, turilas on kasutatud ka muude suurte mardikate kohta põrniklaste sugukonnas peale sitasitika. Sitasitikad on 2 kuni 30 millimeetri pikkused. Sitasitikad söövad peamiselt sõnnikut aga nad ka söövad muid asju näiteks seeni, lagunenud lehti ja muid kõdunenud asju. Sitasitikat on peetud seoses olevaks teispoolsusega nagu mitmeid teisigi tiivulisi. Suhtumise kujunemisel on kaasa mõjunud mardika must värvus ning maamullaga ja kõige maast kasvavaga seotud eluviis. Igatahes keelab eetiline norm sitasitikale mistahes viisil halba teha. Teda on nimetatud Jeesu loomaks ja öeldud, et sellele, kes selili sitika jalule aitab, annab jumal üheksa pattu andeks. Põlvest põlve perekonnaliinis edasi antuna pole see suhtumine tänini päriselt kadunud.
lähedal. Sellegipoolest -- vihmauss-olemisel oleks ka mõned head asjad. Oleksin sõbralik ja hästi kasvatatud. Kui läheksin uhkemasse seltskonda, ütleksin alati: ,,Tervist, daamid ja härrad, kuidas teil läheb sel ilusal päikesepaistelisel päeval?" Kui aga peaksin ennast tutvustama, siis ütleksin: ,,Mina olen parimates aastates vihmaussinoormees. Kui ma oleksin vihmauss, tahaksin endale kodulooma -- nimelt sitasitikat. Kindlasti võtaksin ühe koju. Ma toidaksin teda ja käiks sitikaga jalutamas. Kui ma oleksin juba täiskasvanud vihmauss, oleks mul tore naine ja armsad lapsed. Mulle meeldiks perega aega veeta. Lapsi oleks mul 69, neist 3 oleksid tüdrukud ja 66 poisid. Nende poiste ohjeldamine oleks raske ja ajks mul kopsu üle maksa. Mul oleks ka tore puukoorest auto. Sellega ma käiks poes piima ja leiva järel. Minu parim sõber oleks põldhiir Tauno
võitlema mererahvastega. Lõplikult neid tagasi ei tõrjutud. Osad jäid väikeste kolooniatena Niiluse suudmesse elama. 20.dünastia vaaraod kandsid Ramsese nimesid. 12.saj Ramses II Mida vaarao edasi seda nõrgemaks nad muutusid. Liibüalased vallutasid Egiptuse. Egiptuse kultuur Usund ja religioon Ühtne riigiusund puudus. Igal piirkonnal oli oma pühak, jumal. Pikk aega austati pühasid loomi. Pühade loomadena austati kassi, lõvi, krokodilli, madu, kotkast, jõehobu, sitasitikat. Loomakujusid kanti amuletina kaelas. Kui kass suri ta balsameeriti ning maeti spets kalmistule. Kass oli viljasaagi kaitsja. Üle Egiptuse austati Apist. Must härg, valge laiguga otsaesisel. Kui ta suri, maeti pidulikult. Loomade kultusest kujunes välja jumalatekuju. Jumalaid kujutati looma pea ja inimese kehaga. Ainult üks jumal oli heatahtlik Osiris. Teised keda kardeti: · surnutejumal Anubis, · niiluse jõe jumla Hapu, · taevajumal Nut, · maajumal Geb,
annaabi.ee 
