Eesti rahvuslik ideoloogia ja maa selle alusena
inimene võib raha eest hankida, saada, vaid mõistame selles inimese enda
teritatud vaimu kehastust temas ja teda ümbritsevas, isiku- või rahvapärast elu-
stiili, — kehastugu see elutegevuses, -mõttes või -kujundamises. Sellist tõelist
kultuuri on meil tõesti veel vähe, ja see ongi puudus, mille kallal tasub juurelda,
arvustada, aktsiooni alustada. Kas ei ole siis andestatav, kui me oma
omariiklusaegset haridus- ja kultuurpolitikat nimetame sihi- ja sisulagedaks,
hingetuks ja eluvõõraks?
Loomulik, et kultuurita ei saa olla ka selget, põhjendatud rahvuslikku ideoloogiat.
Milline saab olla vaimne ideoloogia, kui kultuuri mõiste on täidetud rahva ja ka
haritlaskonna teadvuses tsivilisatsiooni mõiste sisuga?
Meie endine n. ü. defensiivne rahvuslik ideoloogia, mis oli kujunenud eesti rahva
kaitseks võõraste — balti saksluse, härraskiriku, venestumise, saksluse,
annaabi.ee 
