Le Fabuleux Destin d'Amélie Poulain Nous avons regardé un film nommé "Amélie" ou ,,Le Fabuleux Destin d'Amélie Puoulain" dans la classe de français. ,,Amélie" est l'histoire d'une serveuse timide, qui décide derendre la vie des autres meilleure. Comme une jeune fille, Amélie a été supprimée par son père. Elle n'a pas eu beaucoup de contacts avec lui. Quand il a fait d'elle un examen médical, elle a été mal diagnostiqué avec une maladie cardiaque. Cela a conduit à l'isolement des autres enfants. Sa mère est morte et après que son père désisté de vie. Elle développé une grande imagination, tout en étant seul. Une histoire vraie commence quand Amélie a 23 ans. Elle travaille dans un petit café de Montmartre. Le 31 août, elle est choquée par la mort de la princesse Diana. Elle laisse tomber une capsule de bouteille et il révèle une boîte cachée dans le mur. Elle trouve des jouets d'un garçon et décide de trouv...
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
Esimene vaatus I stseen: Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsu...
Prosper Merimee "Carmen" 1. Tegevusaeg- Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 1830-1840. 2. Tegevuspaigad- Hispaanias Andaluusias. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Näiteks: Looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väikesesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Kaldal asusid viis-kuus tamme; tuulevarjust ja niiskusest haljad ja ilusad, andsid nad tihedat varju. Kõigele lisaks pakkus tiigi ümber kasvav õrn läikiv rohi paremat puhkeaset, kui seda võinuks leida ühestki ümberkaudsest külavõõrastemajast kümne ljöö kaugusel. Venta: üks kõige viletsmaid. Suur ruum oli ühteaegu köök, söögi ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast, õigemini moodustas pilve, mis hõljus põrandast mõne jala kõr...
Ooperielamus Meie klass käis vaatamas ooperit “La traviata”. See oli minu elus teine ooper, mida olen näinud. Sel aastal käisin isaga vaatamas “Rehepappi”. Need on muidugi kaks väga erinevat ooperit, kuid sügavama mulje jättis “La traviata”. “La traviata on traagiline ooper, mille autoriks on G.Verdi. Ooper rääkis Violetta ja Alfredo traagilisest armastusloost. Alfredo perekond ei olnud nõus, et Alfredo abielluks endise lõbutüdrukuga. Isa küll andis lõpuks noortele loa abielluda, kuid siis oli juba hilja- Violetta oli surmavalt haigestunud. Ma polnud kunagi varem klassikalist ooperit näinud ja ma ei ole sellise muusikastiiliga kuidagi seotud. Siiski arvan, et oskasin ooperit nautida. Mulle meeldis olla viisakas õhkkonnas, see oli omamoodi huvitav proovida olla “suurte inimeste moodi”. Etendus kestis kaua, kuid mitte hetkekski polnud mul igav või selline tunne, et tahaks koju minna. Minu lemmiktegelaseks jäi Alfredo...
,,Don Juan" Molière Peategelased: Peategelaseks raamatus ,,Don Juan" on kindlasti nimitegelane, Don Juan. Don Juan on seiklushimuline, kuid tema seiklushimu väljendub just armuseiklustena. Ta on abiellunud korduvalt ja väga erinevate naistega, olgu nendeks siis kõrgest soos daamid või preilid, pürjelitütred või külaplikad. Don Juani teenergi iseloomustab teda järgmiselt: püsimatut rändur, suurim lurjus, luuser, marukoer, vanakurat ise, türklane ja ketser. Don Juan usub vaid käegakatsutavasse, ning sellesse, mida saab faktidega tõestada, pidamata Piiblit millekski. Don Juan on valelik ja silmakirjalik ning ta ei usu, et tema teod võiks olla halvad või naistele kannatusi põhjustada. Samas on Don Juanil ka mitmeid häid omadusi, näiteks võime ette planeerida, sõnaosavus, hea väljanägemine. Ta on väga hea vehkleja. Don Juan on samuti suurepärane m...
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma. Vanamehe juures teesklesid nad alati kahekõnet :”Mis sul süüa on?” “Potitäis kollast riisi kalaga. Tahad ka?” “Ei ...
Ta kinkis kuldvõtmekese Buratinole, sest ainult poisi pärast palusid teda kõik tiigielanikud. Kahjuks, ta enam ei mäletanud, kus on uks, mida see võti avab. Duremar Ravikaanide müüja. Tortila rääkis talle oma saladusest tingimusel, et Duremal jätab tema tiigi rahule ja ei püüa rohkem kaane. Duremar aga rääkis Tortila saladuse Carabas Barabasile ära. Lühike sisukirjeldus Papa Carlo meisterdab puuhalust nuku, kelle nimeks saab Buratino. Vallatu poiss ei kuula sõna. Kõnelev Kilk üritab puupoisile aru pähe panna. Poiss otsustab hakata mõistlikuks ja läheb kooli. Tee peal kooli näeb ta nukuteatrit ja läheb teatrietendust vaadama. Seal ta saab tuttavaks teiste puunukkudega. Teatri direktor Carabas Barabas tahab Buratinot teatrietenduse rikkumise eest karistada, aga lõpuks kingib Buratinole viis kuldmünti kui saab teada, et Carlo kambris on
EMMA Youthful Emma Woodhouse, whose long-time governess and friend Miss Taylor has just married Mr. Weston, takes some solace in being left alone with her aging father by claiming that she made the match herself. An old friend of the family, Mr. George Knightley, does not believe her, but in her certainty she decides that she must also marry off the young rector, Mr. Elton. Among her friends and acquaintances in the large and populous village of Highbury, she begins to notice young Harriet Smith, the pretty illegitimate seventeen-year-old who lives at Mrs. Goddard's boarding school. Determining first to improve Harriet, Emma discourages her interest in worthy Robert Martin of Abbey-Mill Farm, declares that Harriet must be from more genteel parents than his, and fixes upon Harriet as Mr. Elton's future wife. In bringing the two together socially, Emma does a drawing of Harriet which Mr. Elton admires and takes off to London to be frame...
Les enfants terribles ,,Les enfants terribles" est un livre sur un frère et une soeur. Leurs noms sont Paul et Elisabeth. L'histoire commence avec un combat de boules de neige. Les garçons sont à jouer et tout d'un coup, Paul est frappé avec une boule de neige lancée par Dargelois. Paul admire Dargelois. La boule de neige a une roche à l'intérieur et Paul se blesse. Ami de Paul, Gérard, lui prend la maison. Puis nous rencontrons Elisabeth. Elle est à la maison, en prenant soin de Paul et de leur mère malade. Paul et Elisabeth passer du temps sur leurs propres et avec Gérard. Ils vivent dans un gâchis, mais leur chambre est leur forteresse. Ils commencent à jouer un truc qui s'appelle une joue.Lors de la récupération de Paul, leur mère meurt de façon inattendue. Les enfants vivent désormais de leur propre chef, mais ils ont de l'argent, donc ils n'ont pas à travailler. Le jeu qu'ils jouent est...
INFOOTSING 2b 1.SAAGA Riigiasutused 1.1Leida Omakaitse Tartumaa Maleva poolt väljastatud telefonogramm nr. 150 14. Juulist 1942. Anda lühike sisukirjeldus. Tartust põgenes sõjavang ,,Petr Postolnik" ja ta tappis enne põgenemist taluperemehe ning on antud vangi kirjeldus 1.2 Leida ühe (vaba valik) Harjumaa kooli kohta 1880. Aastast materjale.(vt rahvakoolide olukorra statistilist ankeeti). Koiba 1.3 Anda lühiülevaade kooli nimi , asukoht, õpilasi, vanus , õppetöö keel jms Koiba,Harjumaal,Kageri kihelkonnas asuv kihelkonna kool,koolis õppis 39 poega ja 20 tütart.Õppiti eesti keeles. 2
K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine soldat Timofei Vanapagan- põrgu valitseja, kes müüs kratidele hingi ja keda palju ninapidi veeti. Katk- surmav haigus, kes tahtis kogu küla hävitada. Sisukirjeldus Raamat algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvaluga, rumal Jaan sõi mõisa sahvris seepi. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kuid kilter tuleb samal moel kätte maksma. Rein saab temast jagu ja surmab kiltri
Tunnustused 1994 ja 1999 Juhan Liivi luuleauhind 2001 Kultuurkapitali kirjanduspreemia 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 Herderi auhind 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia 2008A. H. Tammsaare nimeline Albu valla kirjanduspreemia romaani "Katkuhaud" eest 2010 Balti assamblee kirjanduspreemia 2011 Gustav Suitsu stipendium 2013 Tartu linna aukodaniku tiitel Looming Ene Mihkelson ,,Torn" Varrak, Ilmunud trükisena 2010. a Kättesaadav elaenutuses ELLU Sisukirjeldus: Eesti ühe võimsama kirjaniku meisterlik ja mõttetihe luuleraamat, milles puudutatakse nii igavikulisi kui ka päevakajalisi teemasid. Pole päris minu "teetass"... võimalik ka, et ma lihtsalt ei kuulu sinna eliiti, millele viitaskivisildnik... Kõige sümpaatsem osa raamatust oli ,,Üks nagu kõik"(,,Vaikus mu ümber"). ,,Vaikus on tuleviku tagasipeegeldus läbi olnu Mille nägemiseks polnud sul silmi Selles vaikuses ei kuule sa endagi häält" Arvamused:
konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti konservatooriumis kontsertmeistrina ja klaveripedagoogina. Theodor Sink, kes hetkel musitseerib ka ERSO koosseisus. Tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui orkestrandina. Tema tselloõpetajateks on olnud Laine Leichter, Leho Karin ja Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias Marko Ylönen. Alates hooajast 2017/18 on ta tsellorühma kontsertmeister. Kontserdi sisukirjeldus: Kontsert algas Erkki-Sven Tüüri loominguga. Esitamisele tuli teos mis jääb Erkki-Sven Tüüri koolipõlve ja selleks oli Arhitektoonika, I ja kirjutatud on see puhkpilli kvintettile. Teose on Tüür kirjutanud aastal 1984 ja samal aastal lõpetas ta ka konservatooriumi. See teos oli väga mõnusa meloodiaga ja kõlas veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919.
Programmi juhi valik Sündmuse koha valik Transport Eelinfo osalejatele Registreerimin e 3.6. Milles Teie sündmus seisneb, andke vastav kirjeldus, kavandage üksikasjalik programm Sihtrühm : Üritus on mõeldud Põlva linna rahvale Eesmärk : Pidada Põlva linna sünnipäeva Pealkiri : Põlva päevad Stiil : Vabas stiilis Aeg : 25. - 27.mai Koht : Põlva linn Osalejate arv : kõik põlva inimesed Meeskonna koosseis ja ülesanded : Esinejad : Lühike sisukirjeldus....................................................................................... Programmi lahtikirjutus paigutage allolevasse tabelisse PROGRAMM Kuupäev Kellaaeg Tegevus (mis toimub) Koht Vastutaja 25. MAI 18.30 "Rattapäev" ja "Rattalaat" Põlva staadion Kergejõustiku treener
„TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER” NUKU teatri lavastus vanusele 10+ LISAMATERJAL www.nuku.ee Lavastuse sisukirjeldus I vaatus II vaatus Lavastuse alguses näeme Timmi ema ja isa lapsevankri- Parun avaldab Timmile, et ta pole Taruki kaksikvend, vaid ga – kostub Timmi õnnelik lapsenaer, mille ta on pärinud Taruk ise, seega on Timmil jätkuvalt võimalik naer kuna- oma emalt. Kuid Timmi ema sureb ning isa jääb poisiga gi tagasi saada. Nad sõidavad Mesopotaamiasse paruni kahekesi
ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment lava ja saali eraldusjoone lõplik kadumine, näitlejate ja vaatajate muutumine mingi ühise tegevuse osalisteks ning teatri kui kunsti ülekasvamine.
· dialoog tegelaskõne, lisanduvad paralingvistilised märgid · paratekst zanrimääratlus, aja- ja kohamääratlused 12. Mis on dramatiseering? Eepilise teose (romaani, jutustuse, novelli jne) töötlus draamavormi, näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. 13. Mis on libreto, mis on stsenaarium? Libreto muusikalise lavateose (ooper, operett, muusikal) tekst või tantsulavastuse (nt balleti) lühike sisukirjeldus stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, mis võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi "Preili Julie")
esteetilised traditsioonid. Dramaatika ja teater Kuna draamatekste kirjutatakse vähem on hakatud aina rohkem proosat teatri jaoks kohendama. Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlemine näidendiks. See võib olla autoritruu, kuid tekstiga võib ka vabalt ringi käia. Dramaturgiline tekst mingile teisele tekstile põhinev draamateos. Kuuldemäng kuulamiseks ja raadios esitamiseks mõeldud draamateos Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst, ka soriginaallooming või kirjandusteos dramatiseering Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike poolt loodud teos. Iga lavastus on oma tõlgendus teosest, seega on igaüks eraldi kunstiteos. Etendus lavastuse ühekorde esitus, iga etendus on ainukordne. Tragöödia, komöödia, draama Tragöödia näitekirjanduse traagiline tekst, mille juured ulatuvad Vana- Kreekasse
igapäevaelu teatraalsuse. 5. Draama on mõeldud eelkõige teatris esitamiseks. Kirjanikud arvestavad teatri võimaluste ja vahenditega. DRAMATISEERING eepilise teose teksti ümbertöötlus näidendiks. See võib olla autoritruu ja püüda võimalikult täpselt edasi anda algteose ideed ja ülesehitust, samas võib sellega ka vabalt ümber käia teksti kärpides, tõlgendades või midagi lisades. LIBRETO muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. STSENAARIUM filmi või saate kirjanduslik alustekst LAVASTUS kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jt loodud teos. Aluseks tavaliselt näidend, kuid lavastus ei ole näidendi esitamine teatris, vaid enamasti ikka näidendi tõlgendus, see tähendab iseseisev kunstiteos. ETENDUS lavastuse ühekordne esitamine REPLIIK ühe tegelase kõnevoor, vastulause REMARK tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis on enamasti pandud tekstis sulgudesse
kõnest), suhetele, elu teatraalsusele. Teatraalseid võtteid. Näidendi vastuvõtt teatris: peab ühel õhtul ette kandma, publik ei saa muuta vaatamise tempot, mõtiskleda Mõeldud teatris etendamiseks Mõeldud lugemiseks Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks. Tavaliselt raadios esitamiseks mõeldud draamateos, mida nim ka raadioteatriks. Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus. Stsenaarium filmi, saate kirjanduslik alustekst. Võib olla originaallooming või mõne kirjandusteose dramatiseering. Absurd mõttetu või ebaloogiline nähtus. Absurditeatrer 1950ndatel esile kerkinud, iseloomustavad seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumise absurdsus. Sündmus tegevus või nähtus, mis eristub argirutiinist või teistest sündmustest. Toob endaga kaasa muutusi.
Dramatiseering Luulekompositsioonid Stsenaarium Kollaaz Luules ja proosas on samuti olemas dramaatiline element (eepiline, jutustav). Ballaadid on samuti väga dramaatilised. Kollaazid on erinevate tekstide vabad montaazid. Karusoo näidendid põhinevad intervjuudel, mälestustel, dokumentaalsel materjalil. Libreto on tantsulavastuse lühike sisukirjeldus, muusikalise lavateose tekst. Dramaatika ja eepika võrdlus. Samad tunnused: 1) väljendusvahend: sõnad; 2) jutustuslikkus. Ka filmis ei kasutata jutustajat, see on varjatud (kaameratöö). I)Draamateosele on iseloomulk suletus, saavutatakse autentsuse illusioon. Võib ka olla publiku poole pöördumist (et rääkida oma mõtetest) kaasajal enam ei kasutata. II)Aeg-ruumiga manipuleerimine on näitekirjanduses keerulisem. Mõnes mõttes oli
vaid IEEE spetsifikatsioonil tuginevat osa. 2.2.3.3 IMS LOM andmemudel Spetsifikatsioon esitab metaandmed struktureeritud loeteluna. Järgnevalt lühike ülevaade LOM struktuurist: 1. General – õpiobjekti, kui tervikut, kirjeldav info 1.1. Identifier – unikaalne identifikaator 1.2. Title – õpiobjekti nimi 1.3. Catalogentry – ressursside asukoht 1.3.1. Catalog 1.3.2. Entry 1.4. Language – õpiobjekti keel 1.5. Description – õpiobjekti sisukirjeldus 1.6. Keyword – ressursi võtmesõnad 1.7. Coverage – õpiobjekti teemade järjekord 1.8. Structure; - struktuuri iseloom (näiteks hierarchical) 26 1.9. Aggregationlevel – kogumiku tase (näiteks 1 – üksik html leht, 2 – illustreeritud html, 3 html lehed + sisukord, 4 – kursus) 2. Lifecycle – õpiobjekti ajalugu ja hetkeseis 2.1
...................................................................198 Vastuvõtmine.............................................................................................................................199 Väljakuulutamine......................................................................................................................201 Õigusaktide avaldamine............................................................................................................201 Lühike sisukirjeldus..........................................................................................................201 EESTI.EE EESTI ÕIGUSHARUDEST................................................................................205 Õigusharud................................................................................................................................205 Riigiõigus...........................................................................................................................
Sellisel juhul on otstarbekas visandada temaatika ja selle ülesehitus eraldi saidina ja kohaldada sellele saidi puhul kehtivaid parameetreid. Sidususe tagab pealkiri ja peanavigeerimisriba, mis on paigutatud igale leheküljele. Kokkuvõtteks: · Sekundaarsel kodulehel on kodulehe funktsioon, pakkudes vastavast teemapiirkonnast ülevaadet, s.t alajaotiste või dokumentide loetelu. Täpsemalt: jaotiste annoteeritud loend, milles igal elemendil on arusaadav nimetus ja lisatud sisukirjeldus, dokumendid on järjestatud kasutaja valitud kriteeriumide alusel. Suure hulga dokumentide paigutamisel saidile kasutatakse lehekülje vormingut, pakutakse otsinguabi, vastuseid saidi sisu puudutavaile korduma kippuvaile küsimustele ja saidil esindatud organisatsiooni kontaktandmeid. · "leivapurujälg" (ingl "breadcrumb trail") annab ettekujutuse saidi struktuuri keerukusest ja abistab selles navigeerimisel,
annaabi.ee 
