Eesti majandus 15-17 sajand
saadi aga kehakatet
Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine
Mõisamajanduse areng
XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid
Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest
talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus
Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti
kannatada
Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem
60 000
Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat
Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük
Rahandus
Esimesed kirjalikud teated müntide loomisest
Tallinnas on säilinud 1265. aastast
Müntimisõigus Tartus kuulusTartu piiskopile, kes ise
raha ei loonud, vaid loovutas selle õiguse linnale.
Sel ajal loodi ainult brakteaate, mis olid õhukesed ja
ainult ühelt poolt vermitud mündid, mille nominaaliks
oli penn
Põhilise rahana kasutati Vana-Liivimaal riia marka,
Lübeki- ja hamburgi penne
Eesti kui transiidimaa