valmistamiseks, kuusevaiku lakkide valmistamiseks. Põhja-Euroopa peamine jõulupuu. Kuuske kasutatakse ka haljastuses ning tuulekaitseribana. Eelistab toitainerikkaid muldi, ei talu keskkonnasaastet, liigniiskust ja liigkuivust. Talub varju ja madalaid temperatuure. Erinevused: Okkad, käbid, puidu vaigusus, okaste 2. Siberi ja euroopa nulg (üldiseloomustus, eristamise tunnused, levik, nõudlused, kasutamine) Siberi nulg: Abies sibirica Levinud peaaegu kogu Siberis, kohati Aasias. Eestisse sissetoodud, pargipuu, harva metsas. Kõrgus 30-40m. Väga varjutaluv, talub madalaid temperatuure, mullastiku ja õhusaaste suhtes tundlik. Okkad tihedalt katvalt ettepoole suunatud. Pungad munajad, pruunikashallid, väga vaigused. Käbid 5-9cm pikad, lagunevad. Vaigust toodetakse liimi, võrsetest ja okstest nuluõli. Kasutatakse ka haljastuses Euroopa nulg: Abies alba Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestisse sissetoodud, kasvavad paremini Lääne-Eesti saartel. Kõrgus 30-60m
kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas
19. kloon ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond 20. klorofüll taimedes ja vetikates sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvi 21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31
keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahust valge leib ehk
· Suguhaigused · Ebasoovitav immigratsioon ja kultuurikonfliktid · Emamaadel on moraalne vastutus toetada endisi kolooniaid praegustes probleemides Kolooniate kasu koloniaalsüsteemist · Hariduse paranemine · Moderniseerumine · Elustandardi paranemine · Tööstuskaubad · Ekspordivõimaluste avardumine Kolooniate kahju koloniaalsüsteemist · Tapeti ja orjastati kohalikku elanikkonda · Hävitati kohalikku kultuuri · Indiaanlased surid massiliselt eelkõige sissetoodud haigustesse, mille suhtes puudus neil immuunsus · Kohalikud loodusvarad viidi välja
Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks • 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis " Tänan tähelepanu eest !
Eero Hermann Motoshow 2013 Sissejuhatus erialasse Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2013 Motoshow 27.09.-29.09.2013 Reedel, 27.septembril külastasin Tartu näituste messikeskuses toimuvat Motoshow'i. Autosid oli laias valikus, nii Skodasid, Toyotasid, Volkswageneid, Hondasid. Oli ka välismaalt sissetoodud Dodge Ram, Porsche 911 Carrera, Cadillac ja ka palju teisi automarke. Autodest ainult ei piisanud, seega oli seal buss-, veokifirmasid (näiteks Scania, DAF, Izusu bussid) ja firmad, mis tegelevad näiteks autode restaureerimisega, mitmeid klubisid (Lada autoklubi, Eesti ringrajasõitjate klubi), infot jagas ka Zebra autokoolitus, Päästeamet, ja sihtasutus Tartu kiirabi. Näitusel leidus ka minu lemmikautomarki Audit. Audit esindas Audi Eesti/Al Mare Auto OÜ
võõramaist päritolu. · Näiteks soovitasid Eesti agronoomid veel 1990ndate lõpus hakata söötis maadel kasvatama ida-kitsehernest (Galega orientalis), ehkki tolleks ajaks oli juba teada, et tegu on ohtlikult invasiivse liigiga, mis on võimeline pidurdama isegi kohalike puittaimede kasvu. Võõrliikide sissetoomine · Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. · Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. · Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. · Ameerika Ühendriikide põuapiirkondadesse sissetoodud liigid perekonnast tamarisk (G. Tamarix)
heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7. Eestis esineb nii pärismaiseid (kohalikke), kui ka võõrliike (sissetoodud). 8. Võõrliigid tuuakse sisse: · kogemata laevade, autode, rongidega (lõhnav kummel) · tahtlikult - on uusi liike sisse toodud selleks, et suurendad põllu, metsa ja aia metsakultuuride valikut (nulg).
Kapillaari (veeni) tehakse sisselõige, mille kaudu lastakse välja haigusega nakatunud veri. Seda ravimeetodit kasutatakse tihti palaviku alandamiseks, nahatuberkuloosi (luupus), furunkuli (koeranael), artriidi ja tuberkuloosi jms ravimisel. Fitoteraapia ehk taimravi on põhiline loodusravimeetod. Ravimtaimedest valmistatud ravimite mõju tuleneb aktiivsetest ainetest, mida taimede eri osad sisaldavad. Rohtude valmistamisel kasutatakse Mongoolia territooriumil kasvavaid või Tiibetist sissetoodud taimi. Ravimtaimedega ravimine on pikk protsess, mis kestab kuni mitu kuud. Kuid see- eest ületavad tulemused ootusi ning ravi on keemiliste ravimitega võrreldes organismi säästvam. Selgrool olevate valulike punktide järgi määrtakse, milline on inimese siseorganite seisund. Pulssdiagnostika (patsiendi pulsi uurimine) annab arstile palju infot. Traditsionaalse meditsiini arstid suudavad südamelöökide puhul eristada üle saja erineva varjundi ning seda informatsiooni tõlgendada.
14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis 23) Okaspuude tähtsus looduses ja kasutus: elupaik, hapniku tootmine, toiduks, mulla teke, vähendab põua ja uputuse ohtu, mägedes vähendab kivide kukkumist.
Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess. Läänemeres on võõrliike kokku registreeritud 125. 35% invasiivsetest liikidest Läänemeres moodustavad põhjaloomastik. Võõrliikide ellujäämine ja paljunemise edukus sõltub nende loodusliku levila sarnasusest uue levila vee- ja kliimaoludele Veekeskkonnas on võõrliike hakatud nimetama ka bioloogiliseks reostuseks. Võõrliigid võimad põhjustada pöördumatuid muutusid veekogus, sissetoodud liigid võivad hakata kohalikku ökosüsteemi mõjutama mitmel viisil - konkureerida kohalike liikide elupaiga ja toiduresurssi pärast, põhjustada liikide arvukuse vähenemist, muuta aine- ja energiaringet toiduahelas. Võõrliikide sissetulekut on võimalik ennetada selgitades võõrliikide sisenemisteed ja neid kontrollides. Veeorganismide leviku kontrollimine on aga keeruline ning täielikku kontrolli arvatavasti ei olegi võimalik saavutada.
4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2. Sissetoodud liigid: a) Kultuurtaimed kasvatamise eesmärgil sissetoodud (mägimänd) b) Tulnukad tahtmatult sissetoodud liigid (lõhnav kummel, sosnovski karuputk) c) Metsistunud kultuurtaimed kasvavad vahel metsikult, kuid ei paljune looduslikes kooslustes (sirel, lehis) d) Naturaliseerunud liigid levinud looduslikesse kooslustesse ja paljunevad iseseisvalt.
Eriti just kirjanduslikus vaates. Kirjanduses provotseerivad paljud inimsed üksteist. Vahel lausa nii, et inimiesed enam ei hooli kas seda tehakse või mitte. Kui kirjanduses provotseeritakse tervet ühiskonda, ei pruugi asi väga halvasti minna, kuid kui see on suunatud ühele inimesele, võib asi välja viia kohtusse. Keeleline provokatsioon võib tähendada ka seda et emakeeles kasutatakse väga paljusid slängsõnu ja ka ingliskeelest sissetoodud väljendeid. See ei pruugi paljudele inimestele meeldida ja paljudel juhtudel tekibki provokatsioon. Arjakirjanduslikust poolest võib olla provokatsioon see, kui inimesest kirjutatakse isiklikke lugusid, millest nad ise teadlikud pole. Isegi kui nad sellest teadlikud on, siis neile see meeldida ei pruugi. Lihtsat asja võib mõista mitmet moodi. Mõni konflikt tekibki sellepärast. Ühiskondlik provokatsioon võib
Antiikajastu. Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peet...
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes
Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline,
1.2.Hamiltoni konn.......................................................................................................................................6 1.1.3.Maud saare konn....................................................................................................................................7 1.1.4.Hocstetteri konn.....................................................................................................................................8 1.2.SISSETOODUD KONNAD...................................................................................................................................9 2.KONNADE KAITSE.........................................................................................................................................10 2.1.KAITSE VAJADUS...........................................................................................................................................10 2.2.OHUD KONNADELE................
19. Sajandil sai populaarseks kauboilaulud. Kasutati saateks kitarri , suupilli , bandzot. Muusikastiil hillbilly arenes 20. Sajandil. Populaarsem pill fiidel(3-5 keelt). Mängiti tantsu saateks. Hiljem lisandusid bandzo ja kitarr. Hillbillyst arenes välja kantri ja vesteri stiil. Prantsusmaalt tuli cajuni muusikastiil(levis Kandas , USA-s). Mängisid tavaliselt 2 fiidlit ja lõõtspill. Afroameerika muusika Kujunes välja 17. Sajandil Aafrikast sissetoodud mustanahalistest orjadest ja valgete muusikakultuuri sünteesina. Kõige ehedamalt on säilinud töölauludes ja rütmiline a capella laul mida lauldi füüsilise töö tegemisel. Oli eeslaulja ja koor. Spirtuaal oli vaimulik koorilaul , mis kujunes välja Aafrika ja Euroopaliku muusika segunemisel. Euroopa kui Aafrika spirtuaalis esineb pentatooniline helilaad. Spirtuaali helilaad toetab pentantoonika helilaadile. Spirtuaali kuningannaks peetakse Mahaalia Jacksonit
Sojast valmistatud letsitiini kasutatakse sageli ka shokolaadide valmistamisel. Geneetiliselt muundatud organismidest valmistatakse üha enam ka riboflaviini, mida leidub paljudes beebitoitudes, hommikusöögihelvestes ning karastusjookides. Kurb tõsisasi on ka see, et kindel ei saa olla isegi Eestis valmistatud toiduainete osas, kuna üha enam kasutavad ka Eesti toiduainetootjad kohaliku tooraine asemel odavat sissetoodud toorainet ning silt "Valmistatud Eestis", ei anna enam garantiid, et tegemist on tõesti puhta ning Eesti oma tootega, mis ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme. Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooted Eestis : Õlid : Margariinid :
Põllumajandus ja toiduainetetööstus Karina Trofimov Karel Kristel Christina Ojasoo Siim Kikerpuu Küsimused • Toidukaupade päritolu: Eesti, Läti , Poola, Hispaania, Holland, Leedu • Paljusid toidukaupu ei toodeta Eestis või on kallimad kui sissetoodud kaup • Eestis ei ole looduslikult võimalik kasvatada, toota või on liiga kulukas. Ja kui suurel hulgal sisse tuua on odavam. Import 9000000 8000000 7000000 6000000 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 • Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette.
(Kangur jt 2005:4) Bioinvasiooni peetakse võrdväärseks elustiku ohuteguriks elusvarade üleekspluateerimise, elupaikade muutmise ja killustumise ning reostuse kõrval (Kangur jt 2005: 4). Mõned invasiivsed liigid võivad ohustada kohalikku ökosüsteemi või selle osi, neil võib olla oluline negatiivne mõju keskkonnale, majandusele ning inimeste tervisele (Eek, Kukk 2013:7). "Bioinvasiooni kirjeldab nn. kolme kümne reegel, mis hindab sissetoodud liigi protsendilist tõenäosust muutuda invasiiviks: kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas juhuslikult kasvama, neist omakorda kümnendik naturaliseerub ja viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda probleemseks" (Eek, Kukk 2013:11). 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on eluvormide (organismide, liikide, koosluste,
sundeksemplare kogutakse vabatahtlikkuse alusel. Rahvusraamatukogu lihtsalt kutsub Hollandis kirjastajaid üles loovutama oma toodangut. Kaasajal ilmuvad väljaanded, mis kuuluvad seaduse järgi säilitamisele. Kus neid säilitatakse? Sundeksemplari objektid 1) Eestis valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 2) välisriikides tellimisel valmistatud trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 3) Eestisse levitamiseks sissetoodud välisriikides valmistatud eestikeelsed või Eestit käsitlevad trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 4) võrguväljaanded. Sundeksemplarid, mida peab loovutama Sundeksemplare loovutatakse alljärgnevatest üle 50 eksemplari valmistatud infokandjatest ja auvistest ning üle 25 eksemplari valmistatud elektroonilistest teavikutest: raamatud, brosüürid (ka nende kordustrükid); perioodikaväljaanded: ajakirjad, ajalehed, info ja reklaamlehed jm.;
Nimed marmortahvlil 1.osa 1)Kommortskooli 7.klassi õpilane Henn Ahas 2)siis kui Ahas läheb kooli 3)Käämer, Käsper. Ahasel on 2 poolust rahvuslane ja sotsilist. 4)Ta ei suutnud valida, kas rahvuslane või kommunistlane. Või on erapooletu. 5)süüdi oli puruvenemeelne kroonukool. 6)halvas olukorras. 7)koolide saksastamisega, oma hertsogiriik ja maa laialdaselt koloniseerida Saksast sissetoodud asunikkudega. 8)Kõigepealt Kuperjanov ütles:,, Jänesed ja argpüksid välja!’’ kutsub eesti noorust appi eestlaste valitsusele kaitsma oma rahvast ja riiki. Neil on vaja selliseid mehi, kes suudavad relva käes hoida ja vaenlastele vastu hakkata. 9)elab Võistvere suure parunimõisa viletsale kandikohale. Vilets ja puuduse ei olnud midagi muud, Ahase vanemad olid sipelnud kogu eluaja. Ta nägi oma vanemate tapvat ja rasket eluvõitlust. Ta küsis vennalt abiraha ja ise õpetas ka teisi.
tellida. Samas võib karta sellega ka seda, et mitme kümne aasta pärast põhinebki elu ainult interneti teel ning sellega võivad kaasneda paljud probleemid. Interneti kaudu levib väga populaarne sait B-turg, millest on kuulnud enamus noored tüdrukud ja naised. Seal müüakse igast valdkonnast asju, alustades ise tehtud ehetest ja lõpetades koduloomadega. Selline sait pakub peamiselt kas taaskasutamisvõimalust või näiteks mujalt riikidest sissetoodud kauba odavamat müüki. Kuna paljudel noortel emadel napib raha, et osta kasvavale lapsele pidevalt uus vanker, uus voodi või uusi riideid, annab selline koht nagu B-turg väga hea võimaluse säästa nii raha kui ka aega. Väga palju on noori emasid, kes kasutavad võimalust omavahel kaupu vahetada ja neid müüa/osta. Leian, et selline variant on eriti kasulik just siis, kui on ostetud näiteks uus vanker, aga laps kasvab
Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Miks on looduskaitsealune? Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu. Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule järglasi. Lühikese eluea pärast ei saa nad järglasi. Liigi kadumises on süüdi eelkõige inimene, kes asustas Euroopa loodusesse Ameerika mandrilt pärit Ameerika naaritsa ehk mingi. Video: http://www.youtube.com/watch?v=d8sB-jZBx00 Mida teha, et Euroopa naarits välja ei sureks? Möödunud sajandi lõpul tekkis mõte taastada Hiiumaal Euroopa naaritsa asurkond
Eestlaste toidulauale on alati kuulunud verivorstid või hapukapsad, samuti on alati laual must leib ning hapukoor. Kui vaadelda jälle meie arenevad ühiskonda, siis näeme, et ka meie toidulaud hakkab üha enam muutuma. Tegelikult on ju muutused head, kuid liigne muutumine on pigem halb. Vanasti valmistasid inimesed omale ise toiduained kohalikest materjalidest, kuid nüüd on tänu välismaiste toiduainete impordile see kõik muutunud. Kuna tänapäeval on kõik sissetoodud võõrad toidud uued, huvitavad ja maitsvad, hakkab eestlanegi oma kartulit ja hapukapsast nendega asendama. Siinkohal näeme, et ka eesti toidukultuur on hädaohus. Selle kultuuri kadumine tähendab ajapikku eesti toodete kadumist. Keel on suhtlemis viis, milleta ei ole võimalik hakkama saada tänapäeva ühiskonnas. Igal kogukonnal on suhtlemiseks oma keel. Meil, eestlastel, on emakeeleks eesti keel. See ühendab meid kui ühtset rahvast, kes hoiavad üksteist
2. Helisaaste kanjoni kohal lendavate kommerts- ja reisilennukite tõttu. 3. Õhusaaste on kilomeetride kaugusel ohustamas kogu parki,selle töötajad ja kanjoni üleüldist olemust. 4. Kliima muutusest põhjustatud ohud, mis on mõjutanud juba mõningaid kanjonist saadavaid ressursse Muud tekkivad ohud mis on põhjustatud pargi ümbrusesse loodud kohtades ja toodud asjadest nagu veejaamad, iseistutatud taimed ja sissetoodud loomad. Kasutatud kirjandus https://en.wikipedia.org/wiki/Grand_Canyon http://news.discovery.com/adventure/nationa l-parks/everything-about-the-grand-canyon.h tm http://grand-canyon-vacation-information.c om/grand-canyon-mystery.html http://www.deseretnews.com/article/7000597
Võõrtöölistest on siin kõige rohkem türklasi (ligi pooled), immigrante endise Jugoslaavia aladelt, itaallasi, kreeklasi jt. Suur võõrtööliste osakaal tekitab suuri sotsiaalseid pingeid, eriti just Ida- Saksamaal. MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida. Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. Põllundus on paremal järjel riigi
Arenenud riikides on palju inimesi, kes toiduda pirtsutavad ning seda raiskavad, aga nad ei mõista, et kellelgi teisel oleks ära visatud toitu vaja, et elus püsida. Inimkonna suurenedes väheneb põllumaa pind ja see muudab kõigi toitumise lähiaastatel raskemaks. Samuti on aeglustunud kõlvikute viljakus. Ligikaudu 500 miljonit inimest elab riikides, kus põllumaad pole enam nii palju, et kasvatada vajaminevat toitu. Seega peavad nad sõltuma sissetoodud toidst. Aga kui riikides jätkub toidu raiskamine, siis seda ei jätku tulevikus meile kõigile. Ühesõnaga võib öelda, et raiskamisest tulenevaid probleeme on palju. Need kõik ohustavad suurel määral meie tulevikku. Olgu nendeks siis toidupuudus, taastumatud maavarad, ohustatud liigid või mageveepuudus. Me peame neid kõiki üritama ära hida ja sellega endile ohutu tuleviku tagada.
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Ney-Lii Soomets X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut.
Aafrika suurim järv on Victoria. See asub kõrguses 1134 meetrit merepinnast. Järve kaldajoone pikkus on 3440 km. · Victoria järves on rohkesti saari. Välja voolab Victoria Niilus, mis on Niiluse üks algharu. Enne Niiluseks muutumist kannab see jõgi veel nimesid Alberti Niilus ning Valge Niilus. Järve suubub Kagera jõgi Victoria valgla pindala on 184 000 km². Järve veetaset reguleeritakse 1954. aastal ehitatud tammiga. See ja sissetoodud võõrliigid on järve ökosüsteemile väga halvasti mõjunud. Paljud kunagi Victoria järves elanud endeemsed liigid on välja surnud. Suurimaid probleeme sissetoodud liikidest Victoria järve ökosüsteemile on tekitanud harilik vesihüatsint (Eichhornia crassipes)), mis on arvatavasti maailma kõige raskemini tõrjutav vees kasvav umbrohi. Sissetoodud Niiluse ahven (Lates niloticus) on põhjustanud sadade kalaliikide väljasuremise. · Valgla riigid - Kenya, Tanzania, Uganda
teised esemed tehti hobuseid. Peamised asustus, kujunes kividest 5-8 kivist, sarvest ja põlluviljad olid nisu välja põllumaa meetrise luust. ja oder, tunti ka eraomandus. Sise- läbimõõduga ring Skandinaaviast hirssi, hernest, uba ja Eesti oli ja selle keskele sissetoodud. lina. hõredamini laotud kirst, kuhu asustatud(avaasul sängitati surnu. ad) Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, aga sageli
10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11. Millised tagajärjed olid Eestile ja eestlastele käsumajanduse juurutamisel? Massiline võõrtööliste sissevool teistest liidruvabariikidest. Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
http://apesnature.homestead.com/chapter Võõrliikide sissetoomine • Enamus põllukultuuridest ja suur osa kariloomadest on võõramaist päritolu. • Liikide rändamine inimeste abil on põllumajandus-ajaloo lahutamatu osa. • Võõrliikide sissetung on üheks tõsisemaks loodus-kaitse probleemiks kogu maailmas. • Sissetungijad võivad ümber asuda looduslikesse kooslustesse ja sealsed liigid välja tõrjuda. • Sageli muudavad sissetoodud liigid täielikult koosluse struktuuri. Taimekoosluse muutudes muutub ka loomade kooslus, sest loomaliigid (nt putukad) on suuresti seotud kohalike taimedega. • Uued liigid võivad tekitada isegi maastikumuutusi. Näiteks, sissetoodud karuputke võõrliikide all ei suuda madalamad taimed üldse kasvada. Seetõttu on maapind vähem kompaktne ja erosioonile vastuvõtlikum. • Portugalis kasvatatakse eukalüpte, et saada paberi tooret, kuid
kui teistel. Inkade riik oli totalitaarne. 9. Hispaanlaste vallutuste tagajärjed indiaani kõrgkultuuridele. 10. Indiaanlaste kõrgkultuuride loomulik areng peatus 17. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses 11. Indiaanlaste riigi alistati vallutajatega, inkvisitsiooni julmuse, üle jõu 12. Indiaanlaste kultuurisaavutused hävitati käiva orjatöö ja sissetoodud nakkushaiguste 13. Hindamatud kunstiaarded rööviti, tükeldati, sulatai tõtt üles ja veeti Euroopasse. 14. Indiaanlaste arhitektuurimälestised purustati 15. Indiaanlaste raamatukogud põletati, hävis ka suuline pärimus. 16. Mehhiko rahvaste algupärased kirjasüsteemid vajusid unustusse.
üle saprobiontsele eluviisile. Näiteks õunapuu-kärntõve tekitaja parasiteerib algul puu lehtedel, kotteosed arenevad mahavarisenud surnud lehtedel. Parasiidi ja peremehe suhted saavutavad aja jooksul teatud tasakaalu, peremeest ei hävitata, ta nõrgeneb, kuid jätkab elutegevust, ka paljuneb. Omad ja võõrad parasiidid Seenparasiitide puhul tuleb arvestada nende päritolu. Kohaliku floora parasiidid on oma peremeestaimedega kohanenud. Uute, sissetoodud taimede puhul tuleb arvestada, et uues keskkonnas on nad vastuvõtlikumad ning sageli satuvad kohalike parasiitide rünnaku alla. Teiselt poolt on oht koos taimedega (ja taimeliikidega)sisse tuua uued parasiidid. Soodsates tingimustes võivad nad massiliselt paljuneda ning oma levikut laiendada. Seened kui plastilised organismid reageerivad igale isegi tühisele muutusele väliskeskkonnas, muutes oma bioloogilisi omadusi sageli agressiivsuse ja uute
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Ülem- Egiptust piirasid idast ja läänest poolkõrbed ning kõrbed. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu aladel, kus tänapäeval on Iraak. Põhja ja Kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Mesopotaamia suhtles teiste riikidega juba rohkem, sest pidid võõrsilt saama kivi, puitu ja metalle. Kuna mõlemad riigid asusid jõgede kallastel, siis olid seal ka üleujutused, mis aitasid kaasa põlluharimisele. Egiptuses olid need väga tähts...
Mõned liigid: Hiina villkäppkrabi, tõruvähk, Uus-Meremaa mudatigu, Põhja-Atlandi hulkharjasuss, liiva uurikskarp, tavaline ehk muutlik rändkarp, Ameerika kammloom. NB! Ruumi- ja toidukonkurents kohalike ning tulnukliikide vahel · Tulnukliikidest mõjutavad kõige enam Läänemere kirdeosa põhjakoosluste arengut rändkarp, Dreissena polymorpha, ning hulkharjasuss, Marenzelleria viridis 3 · Sissetoodud hulkharjasuss mõjutas negatiivselt kohalikku hulkharjasussi Hediste diversicolor ning vähilaadset Monoporiea affinis · M. viridis mõju kohalikule elustikule vähenes balti lamekarbi Macoma balthica esinemissageduse suurenedes. Joonis 4. Komponent toiduahelas NB! Filtreerijate roll rannikumere ökosüsteemis · Rändkarbi Dreissena polymorpha, söödava rannakarbi Mytilusedulis ja tõruvähi Balanus
1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? Paljasseemnetaimed on väga vana rühm , mis arenes välja sõnajalgtaimedega ühisest eellasest.Tänaseks on enamik neist välja surnud-teatakse vaid ümbes 800 liiki.Okaspuud on paljasseemnetaimede kõige suurem kaasaegne ligikaudu 600 liigiga.Eestis kasvab looduslikult ainult 4 paljasseemnetaime,kuid lisaks neile võib siin kohata ka mitmeid sissetoodud liike.Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu. 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? Paljasseemnetaimed kasvavad kogu maailmas nii põhja kui lõunapoolkeral Nad on laialdaselt levinud põhjapoolkeral ja mägedes, Harilik kukehari kus moodustavad ulatuslikke okasmetsi. 1.4 Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste
pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise. Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja rauamaagist, neid tuleb juurde importida Saksamaa tööstuslinn 12 Võimsaimaks tööstuspiirkonnaks on Ruhr, kus üksteise kõrval paikneb üle 30 tööstuslinna. Kaevandatakse kivisütt, sulatatakse terast, valmistatakse masinaid ja mitmesuguseid keemiatooteid. 13 Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus
tekitajate toimel. Komplikatsioon ehk tüsistus organismis leiduvate mikroobide toimel tekkiv haiguslik nähtus, mis erineb antud haiguse klassikalistest tunnustest (näiteks gripi tüsistusena tekkinud kopsupõletik). Kliiniliselt väljendunud nakkusi ehk teiste sõnadega nakkushaigusi võib jaotada veel tüüpilisteks ja atüüpilisteks. Eksootiline nakkushaigus on antud piirkonnas tavaliselt mitteesinev, sissetoodud haigus. Eriti ohtlik nakkushaigus on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. Viirusevastane ravi Kaasajal areneb viirushaiguste diagnostika ja on välja töötatud ka osade viiruste vastaseid ravimeid. Näiteks on need olemas herpesinfektsioonide, tuulerõugete ning gripiviiruste vastu. Herpesinfektsioonide raviks kasutatakse atsükloviiri, A-gripi korral amantadiini ja rimantadiini;
Too näiteid. Kes on invasiivsed võõrliigid? Tasakaal sõltub ökosüsteemi suurusest ja liigirikkusest. Liigi kadumine, võõrliikide sissetoomine, inimtegevuse tagajärjel Invasiivne võõrliik- ökosüsteemi toodud võõrliik, mis oma kiire ja laia leviku tõttu ohustab kohalikke liike ja ökosüteemi toimimist (küülikud Austraalias) 14. Mis on suktsessioon? Koosluste vaheldumine ajas. 15. Milliseid liike nimetatakse invasiivseteks võõrliikideks? Sissetoodud võõrliik, mis on ohtlik kohalike liikide jätkusuutlikkusele, kuna ta levib kiiremalt neist ja on tugevam.
käes. See tehnika aga ei muutnud telliseid vihmakindlaks. Põletati harva, sest see muutis valmistamise kallimaks. Ehitajatel puudus ka mört- lubja, liiva ja vee segu, et kive üksteise külge siduda. Selle asemel kasutasid nad bituumenit, pastataolist segu, mis koosnes looduslikult maapinnale voolanud naftast ja liivast. Tänaseni polegi ehitistest palju säilinud. Siiski kasutati mõningaid (mujalt sissetoodud) kivist detaile, näiteks uksepiitu, sambaid jne. Tänu sellele õnnestus arheoloogidel ka vanade hoonete plaanid välja selgitada. 2. Pühakojad Tempel oli kogu elu keskus, kuhu kuulusid ka töökojad, laod ja omamoodi bürooruumid savist raamatute kirjutamiseks ja lugemiseks. Tolleaegsed pühakojad meenutasid kindlust, mis kaitseks suurvee vastu ehitati kõrgetele alustele. Templite peamiseks tunnuseks on kõrge torn ehk tsikuraat
laeva kere ja konstruktsioonide küljes. Ballastivees ja pilsis võivad „reisida“ nii mikroorganismid, vetikad, mereselgrootud kui isegi kalad. Laeva ballastivee mahutites (ja pilsivees) transporditakse kogu maailmas ühest kohast teise igal aastal umbes 10-12 miljardit tonni vett.[4] Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine Veekeskkonna võõrliikidest on hakatud rääkima kui bioloogilisest reostusest, see on suur oht veeökosüsteemidele. Esiteks, kord juba sissetoodud liiki ei ole enamikul juhtudest võimalik enam välja tõrjuda. Teiseks võivad bioinvasioonid kujutada ka otsest ohtu elusloodusele, sealhulgas inimestele: laeva ballastveest on leitud inimesele ohtlikke haigustekitajaid, levinumana nt. koolerabaktereid. [5] Läänemeres on leitud umbes 115 tulnukliiki ehk tahtmatult sisse toodud liiki, neist ca 70 on suutnud püsima jääda. Füto- ja zooplanktoni, põhjaloomastiku ning kalade kohta on
2000 leheküljel kirjeldatakse detailselt 3197 poliitilistel põhjustel tapmise ja teadmata kadumise lugu, kusjuures komisjon tegeles ainult surmaga lõppenud inimõiguste rikkumistega ja jättis tähelepanuta tuhanded juhtumid, kui ohver piinamise, röövimise või muu taolise tegevuse üle elas. Aruande kohaselt hukkus diktatuuri ajal 3065 opositsionääri ning terrorirünnakutes ja kokkupõrgetes vasakpoolsetega sai surma 132 sõjaväelast ja valitsusagenti. Hukatute seas oli ka välismaalt sissetoodud terroriste ja mõrtsukaid. Paljud surnuks piinatud heideti Vaiksesse ookeani või Mapocho jõkke. Umbes 1200 inimest on senini teadmata kadunute nimekirjas. Kümned tuhanded inimesed, kelle seas oli väga palju kultuuriinimesi, pidid Pinocheti reziimi algaastatel põgenema välismaale. Erinevalt Rettigi komisjonist valdab Amnesty International aga hoopis teistsuguseid andmeid. AI kinnitusel hukkus Pinocheti reziimi esimese kolme aasta jooksul juba 20 tuhat inimest, piinamise elasid
Sissejuhatus metsakahjustustesse 2017/18 Metsakaitse .... on tegevus, millega tagatakse metsa vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, puistute stabiilsus ja polüfunktsionaalsus, seda nii metsaökosüsteemi kui terviku kui ka selle kõikide komponentide (puud, teised taimed, metsamuld, loomastik, genofond jms) abil. (Metsakaitse eeskiri, 1995) · Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja nende arvukuse muutuste jälgimine, kahjustuste õigeaegne avastamine ning vajaduse korral sobivate tõrjevõtete õigeaegne rakendamine. · Hilinenud tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige keemiline tõrje aga lausa kahjulik. · Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/võ...
Kooleravastane vaktsineerimine on soovitatav ainult massiliste epideemiate või loodussõnnetuste korral. Tänapäeval ei nõua ükski riik kohustuslikku kooleravastast vaktsineerimist. Reisijatel on soovitatav vältida koolera nakatumist hügieenimeetmete abil. Paljudesse Aasia ja Aafrika riikidesse sõitmisel tuleb tõsiselt suhtuda malaaria profülaktikasse. Seda kinnitavad ka Eesti tervisekaitseteenistuse andmed, sest igal aastal esineb meil Aasia ja Aafrika riikidest sissetoodud malaariajuhte. Materjal: www.haigekassa.ee www.tervisekaitse.ee www.inimene.ee
Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllumajandusliku, jahindusliku või aiandusliku eesmärgiga sissetoodud liike tarvitada, lisaks kohalikule faunale ja floorale. * Tahtmatu ehk sihipäratu introduktsiooniga on tegu, kui liik (tulnukas, nt. tulnuktaim) on mingisse kohta jõudnud küll kaudselt inimese abiga (näiteks laevadega, rongidega), kuid viimase teadmata. Keskkond ehk miljöö on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. Keskkond võib hõlmata kogu maailma selle mitmekesisuses, kuid keskkond võib olla ka näiteks looduslik
annaabi.ee 
