mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919
vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919
annaabi.ee 
