Kõvakettad
koosneda mitmetest tuhandetest magneetilisest terakestest. Magneetiline
terake on tavaliselt 10 nm suurus ja iga moodustab ühe magneetilise ala. Iga
magneetiline piirkord moodustab magneetilise dipooli, mis tekitab lokali-
seeritud magneetilise välja selle juures. Kirjutaja tekitab tugeva magneetilise
välja, magnitiseerides väikese piirkonna. Esimesed HDD-d kasutasid
elektromagnetit, et nii lugeda kui magnetiseerida kasutates elektromagneti sisselaskmist. Hiljutisemad
sisselaskmis peade versioonid olid MIG-i (Metal in
Gap) pead ja õhukesed filmi omad. Andmete vahede vähenedes, kasutasid
lugemise pead MR-i (Magnetoreistancei); magneetilise jõu suurenedes
plaadil, kohandus ka lugejapea. Hiljem arendatud kasutasid spintronics-eid.
Sellistes peades oli magnetoresistance-i jõud palju suurem kui varasemates
mudelites ja oli dubleeritud GMR (,,Giant" magnetoresistance). Tänapäeva
peades on lugemise ja kirjutamise elemendid eraldi, aga üksteistele siiski
väga lähedal.