Karburaatori puhul on oluline veel tema 'suurus', mis näitab, kui palju õhku on ta teoreetiliselt suuteline läbi laskma. Karburaatori mahu, mida mootor vajab, saab umbkaudselt arvutada järgmise valemiga: (CID x RPM x VE) / 3464. CID tähistab mootori töömahtu kuuptollides, RPM mootori maksimaalseid pöördeid ning VE on mahuline efektiivsus mille praegu võtame ta võrdseks 0,9-ga, vähem forsseeritud mootoritel on ta u. 0,8 ja võistlusmootoritel 0,95 või üle. Sisselaskekollektor Sisselaskekollektorit on vaja selleks, et karburaatoris valminud küttesegu võimalikult ühtlaselt ja sujuvalt kõikide silindriteni viia. Sisselaskekollektorid on valmistatud üldjuhul malmist või alumiiniumist, mis on parem, peamiselt seepärast, et on kergem. Sissepritse Kütuse sissepritse põhimõte seisneb selles, et kütust ei pihusta õhu sekka mitte õhusurve karburaatoris ning vastavalt vajadusele karburaatori abisüsteemid, vaid konkreetne seade, mis
[4] Sisselaske kollektori valikul tugineti peamiselt empiirilistel kogemustel valminud valemile, mille järgi mootor, mis on häälestatud 10000 p/min saavutamiseks vajab sisselaske kanali pikkuseks 178- 203 mm. Iga 1000 p/min allapoole häälestamiseks tuleb teha kanal 38-50 mm pikemaks [14, p. 38]. Antud juhul originaal kollektori kanali pikkus oli 310mm ning maksimaalne väändemoment saavutatud 4500 p/min juures. Valikus oli kaks sisselaskekollektorit, Civic Type-r Fn2 originaal sisselaske kollektor (RSP) kanali pikkusega 255 mm ja Civic Si originaal sisselaske kollektor (RBC) kanali pikkusega 220 mm. Valikus olnud Civic Type-r originaal sisselaske kollektori puhul võiks eeldada, et saavutab oma maksimaalse väändemomendi umbes 5750 p/min juures ning Civic Si puhul umbes 6000 p/min juures. Esialgu paigaldati RSP kollektor peamiselt seetõttu, et oli soov
annaabi.ee 
