Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesandeks on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetakti anda kolvile liikumisenergiat. Nelataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka Otto-mootoriks, selle leiutaja Nikolaus August Otto järgi
Kolb hakkab liikuma ülesse surudes ärapõlenud gaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu algab jälle 1. Takt. Neljataktilist mootorit käivitatake tavaliselt elktristarteri ehk käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesandeks on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetakti anda kolvile liikumisenergiat. Nelataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka Otto-mootoriks, selle leiutaja Nikolaus August Otto järgi 1.3KAHETAKTILINE SISEPÕLEMIS MOOTOR Kahetaktiline mootor on sisepõlemismootor, mille töötsükli ajal väntvõll teeb 1 pöörde ja kolb seega 2 järjestikust käiku. Erinevalt neljataktilisest mootorist ei ole silindri täitumine õhu või
Kolb hakkab liikuma üles, surudes põlemisgaasid läbi väljalaskeklapi välja. Kui kolb jõuab uuesti ülemisse surnud seisu, algab jälle 1. takt. Neljataktilist mootorit käivitatakse tavaliselt käivitiga, mis paneb mootori väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Seejärel tagab mootori sujuva töö väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesanne on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetaktis anda kolvile liikumisenergiat. Neljataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka ottomootoriks selle leiutaja Nokolaus August Otto järgi. Sisepõlemismootori ajalugu. Mitmed teadlased ja insenerid on aidanud kaasa sisepõlemismootori arengule. 1509: Leonardi da Vinci kirjeldatud survetu mootor 1673: Christian Huygens'i kirjeldatud survetu mootor 17
annaabi.ee 
