Soojusmasinad
Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kaduteta.
Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks.
Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga
auto motor on veidi aega töödanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto
katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong.
Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati
sisseimemistaktikaks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse
sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala
ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb
üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse
kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda tööakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu
toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis