Radoon
tundlikkusega detektorist pumbatakse läbi uuritavat õhku. Tänu sellele saab jälgida kiireid
radoonitaseme kõikumisi ruumi siseõhus. Suure tundlikkuse tõttu saab juba lühikese, umbes
2-3 päevase, mõõteajaga selgeks, kas hoones on probleeme kõrgenenud radoonisisaldusega.
Aktiivmeetodi kasutamisel on võimalik koostada ka radoonitaseme ajaline graafik ööpäeva
lõikes, mis võib olla abiks radooni tekkimise allika või sisseimbumiskoha väljaselgitamisel.
[4, lk 370-378]. [LISA 4] Passiivmeetodi puhul läbib ruumi õhk detektori kambri vaba
difusiooni teel. Detektorina kasutatakse tavaliselt odavat plastikmaterjali, mis võimaldab läbi
viia massilisi mõõtmisi. Mõõteaeg on sellise meetodi puhul tavaliselt kaks kuni kolm kuud.
Seega saadakse tulemusena pikaajaline keskmine radoonitase uuritavas ruumis, mis on
eelistatud kiiritusdoosi hinnangu tegemisel. Ruumide siseõhu radooniuuringuid soovitatakse
annaabi.ee 
