Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaulud) ,,Loomine" (selgitavad maailma ja elu) Millistel põhjustel ja millal tekkis uuem rahvalaul? Muutuste tõttu 18.sajandil (Põhjasõda, Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased, kultuurielu taastamine, baltisaksa kultuuri tekkimine, Kuidas jaguneb uuem rahvalaul
lähedaselt seotud. Neid valdkondi, kus konkurents minu elu mõjutab on tegelikult veel päris palju, lisaks sellele on paljud valdkonnad omavahel lähedalt seotud ning konkurents ühes valdkonnas mõjutab väga palju ka teisi valdkondi. Kui ei eksisteeriks konkurentsi, siis ei oleks ma arvatavasti ka seda esseed kirjutanud, sest sellisel juhul ei oleks mitte millegi nimel vaja kellegagi konkureerida. Isegi tööle saamiseks ei oleks vaja millegi poolest eelistatum olla ning uude kooli sisseastumisega poleks muret, sest konkurentsi lihtsalt ei oleks
Kui tempo läks kiiremast keskmisele, siis helilaad läks minoorsemaks. Pala tekitas rahulikud tunded. Teiseks mängiti Johann Sebastian Bach`i (1685-1750) või Carl Philipp Emanuel Bach`i (1714-1788) Sonaati g-moll, I allegro, II Adagio ja III Allegro. Praegust keegi pole kindel kellele kuulub see teose,kas pojale või isale. Sonaadi algus on aeglane ja rahulik, pikkade rütmidega. Vahepeal tulid sisse korged noodid. Siis mängis Jelena üksinda ja flöödi sisseastumisega algas kiirem ja mazoorsem pala osa. See oli hüplev, tempo oli kiire ning rütmid teravad. Lõpupool oli ka aeglasem, kurvema iseloomuga, kuid see ei kestnud liiga kaua. Lõpp oli siiski isegi ülikiire tempoga, hüplev. Tekitas suvetunde. Kolmandaks looks oli Paul Wetzgeri (1870-?) ,,Am Waldesbach", Idylle op. 33. Pala oli aeglane, kurb ja meloodiline. Kuna see ei olnud eriti pikk ja oli kurvavõitu, see lugu jäi mul kehvasti meelde. Seevastu järgmine pala jäi mul hästi meelde.
annaabi.ee 
