Ehituse ja sisekliima kodutöö Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W
ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a .............................................. Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................................. Ants Viilup Tartu 2012 Piirete omadused ja sisekliima Keskmiselt viibib inimene 70...90% ööpäevast siseruumides, mistõttu on siseõhu ja -kliima kvaliteet muutunud äärmiselt oluliseks näitajaks seoses uute innovatiivsete õhutihedate materjalide ja lahenduste kastusele võtuga. Siseõhk puhastub ruumis sõltumata piirete tihedusest diffusiooni teel, mida nimetatakse seina hingamiseks, ja ventilatsiooni abil. Seinte hingamine ei tähenda piirete madalat õhutihedust nagu ekslikult arvatakse. Kuna inimene oma elutegevusega eraldab veeauru ja CO2 te, tõuseb nende konsentratsioon siseõhus, mis tekitab
Teaduslike uurimuste kasutamine Meetodite valik Töövahendite valik ja hooldamine Puhastusainete otstarbekas ja õige kasutamine Millele pöörata tähelepanu? Kõrgetel tasapindadel olev tolm, mis seob ohtlikke aineid: Liikudes ruumis kergitame tolmu õhku ja sealt hingame sisse Osa tolmust ei lange kunagi pindadele ei saa kätte Lahtised riiulid ja esemed kapi otsas seovad tolmu Ruumide tuulutamine parandab siseõhu kvaliteeti ... Koristamise aseptilisus: Liigume koristamisel puhtamalt mustema suunas Väldime mikroobse mustuse sattumist puhastele pindadele Puhtad töövahendid ainult puhta töövahendiga saab puhtust luua Biofilm Mikroobide poolt tekitatav kaitsekiht Lihtsa pühkimisega ei saa mikroobe hävitada Tuleb lõhkuda biofilm Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid
Af=2x(1,5x0,12 +¿ 1,48x0,12)=0,7152m2 Ag=3-0,7152 =2,848m2 lg=2x(1,5-0,24 +2-0,24 ¿=¿ 6,04 2*0,12=0,24 1,1+0,5-0,12= 1,48 Uw = 1,12,2848+1,30,7152+0,456,04 / 3,2848 + 0,7152 = 30 3,1328 + 0,92976 + 2,718 / 4 = 1,695 W/m2K Vastus: Akna soojusjuhtivus Uw = 1,695 W/m2K ÜLESANNE 15 ÜLESANNE 15 Väärtus Ühik Sisepinna temperatuur Sp1 -1 °C Siseõhu temperatuur ti 18 °C Välisõhu temperatuur tv -20 °C Leia temperatuuriindeks fRsi kui sisepinnatemperatuur (fotol tähistatud Sp1-na) on 15ºC, Siseõhutemperatuur on ti=+20ºC ja välisõhutemperatuur tv=-16ºC. Anna hinnang temperatuuriindeksi kriitilisusele hallituse seisukohast, kui tegemist on kõrge niiskussisalduse, suure elanike arvu ja halva ventilatsiooniga ruumiga.
peamiseks märklauaks hingamisteed ja kopsud. Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele. Hoopis teine on olukord hoonetes. Meie kliimas, kus maja peab pidama tuult ja sooja, võib hoonealusest pinnasest ruumide siseõhku tunginud radooni tase hoonetes olla sadu ja tuhandeid kordi kõrgem kui välisõhus. Radoon 1999.aastal koostatud Eesti Keskkonnatervise Riikliku Tegevusplaani (NEHAP) järgi kuulub siseõhu radoon meil enam levinud tervisele ohtlike keskkonna tegurite hulka.. Enamik Euroopa riike on kehtestanud radooni piirnormid elamutele ja töökohtadele. Radooniga seonduvad terviseriskid Radooniga seonduvad terviseriskid Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja- Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikonsentratsiooni vahelist seost .
3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37 3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid 38 3.2 Tulemused 40 3.2.1 Väliskliima 40 3.2.2 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 41 3.2.3 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 43 3.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 45 3.2.5 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 46 3.3 Sisekliima vastavus standardi sihtarvudele 47 3.4 Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele 48 3.5 Temperatuuri ja suhtelise niiskuse muutus perioodiliselt
kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil. Hea ventilatsioon ei tekita tõmbust ega müra ning on hõlpsasti reguleeritav. Ventilatsiooni abil hoitakse vajalikul tasemel hoone sisekliima (mikrokliima). Ligi 90 % ööpäevast viibivad inimesed ruumides, mille tõttu siseõhu kvaliteet on inimesele olulisem kui välisõhu oma. Halb sisekliima põhjustab haigestumist, vähendab tööjõudlust ja suurendab töövaheaegu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõrgete temperatuuride vältimisele, näiteks temperatuur +360C vähendab vaimset töövõimet kuni 20 % ja füüsilist kuni 40 %. Sisekliimale avaldab mõju hoone ise (eriti piirdekonstruktsioonid), hoone ehitamiseks kasutatavatest
moodustaksid soojustuse sisepinnale tervikliku kihi, mis tagaks auru- ja õhutiheduse. Plastikkile on rebenemise ja paigaldamise suhtes töökindlam. Kuna paber on ka väiksema aurutakistusega, tekib tihti küsimus, millistes tingimustes võib kile asendada veeauru paremini juhtiva lamineeritud või bituumenpaberiga. Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb piirde materjalide ja tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Mida suurem on siseõhu niiskustase, seda kõrgem on ka piirde ja tuuletõkkeplaadi sisepinna niiskustase. Ehk mida niiskusjuhtivamat seina soovitakse, seda madalamal tuleb hoida siseõhu niiskustase, või mida kõrgem on siseruumide niiskustase, seda suurema aurutakistusega peab olema piirde sisepind. Sein, mis juhib hästi niiskust, mõjutab siseõhu niiskussisaldust normaaltingimustes vähe. Hügroskoopsed ja veeauru hästi läbilaskvad piirded aitavad küll mõnevõrra tasandada
Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid
SISSEJUHATUS Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal
Tin= 18 ºC Tout= -10,7 ºC RHout = 82% Lahendus: Leian õhuvooluhulga qv=n*V qv=0,98*(10*3*5)= 147 m3/h Leian niiskuslisa ∆V=G/qv g/m3 674 +600 ∆V= =8,67 g/m3 147 Leiame niiskussisalduse välisõhus vout g/m3. Selle korrutame välisõhu RH välisõhule vastava küllastus niiskussisaldusega (vsat out –leiame valemite lehe teisest suurest tabelist). 82 V out = ( 100 )∗2,01=1,65 g /m3 Leiame siseõhu niiskussisalduse Vin=Vout+∆V V ¿ =1,65+8,67=10,32 g/m3 Leiame siseõhu suhtelise niiskuse RH=Vin/Vsatin*100 10,32 RH = ∗100 =67 15,4 Kasutame mittestatsionaarse olukorra valemit V ¿ =V out +∆ V ∗( 1−e−n∗2 ) ; g/m3 V ¿ =1,65+8,67∗( 1−e−0,98∗2 ) =9,1 g /m3 Leiame uuesti siseõhu suhtelise niiskuse RH=Vin/Vsatin*100 9,1 RH = ∗100 =59,1 15,4 Korteri suhteline õhuniiskus oli 67% ning 2h möödudes 59,1%
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad
2,52 21,33 Bq/l ; o Keskdevoni veekompleksi põhjavee Rn-222 sisaldus väike: 7,8 23,91 Bq/l. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis kasutatav põhjavesi on loodusliku radionukliidisisalduse poolest valdavalt ohutu. [8, lk8] 4 Radoonist Eesti elamutes Aastail 1998-2001 viis Eesti Kiirguskeskus koostöös Rootsi Kiirguskaitse Instituudiga, läbi kogu Eesti elamufondi hõlmava siseõhu radooni uuringu. Mõõtmised toimusid ühepereelamutes ja kortermajade alumistel korrusel andmaks representatiivset ülevaadet radoonitasemest elamutes. Tulemused saadi 515 maja kohta. Selle tulemusel arvutati Eesti elamufondi keskmiseks radoonisisalduseks 60 Bq/m³. Valdade keskmised tasemed on esitatud kaardil. [LISA 6] Enamustes maakondades saadi elamute mõõtmisel ehitus ja planeerimisnormis EPN 12.2
· Vahetada väljahingatav süsihappegaas puhta värske õhu vastu välja. · Hoida sisemine õhk ringluses. Ventilatsioon hõlmab nii õhu vahetust välisõhu vastu kui ka õhuringlust hoones sees. Need on ühed põhikriteeriumid et, hoida siseõhk normaalne. Meetodid õhu ringlema panemiseks on jaotatud: · Mehaaniline / sunniviisiline · Naturaalselt. Mehaaniliseid või sunniviisiliseid ventilatsioone kasutatakse siseõhu kvaliteedi kontrollimiseks. Liigsed lõhnad, niiskus ja saasteained kontrollitakse siseõhu välisõhuga asendamisega kuid see võtab palju energiat. Naturaalne ehk loomulik ventilatsioon on siseõhu vetileerimine kasutamatta selleks mehaanilisi seadmeid nagu proppeller. Seda saab teha avatavate akendega või ventilatsiooni aukudega. Keerulistemates süsteemides lastakse soojal õhul ruumis tõusta ja väljuda kõrgematel asuvatest shaftidest. 5.3 Konditsioneer
suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" 2) Standart EVS 839:2003 ,,Sisekliima" 6. Juhend.Töökeskkonna füüsikalisteohutegurite parameetritemõõtmine. http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/fyysikalised_ohutegurid _mootmise_juhend_2010.pdf + Loengu materjalidid TEOREETILINE OSA Ventilatsiooniks nimetatakse õhuvahetust siseruumides. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et
Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) Köetava põranda pindala 114,57 m2 Ruumi kõrgus: 2,6 m V=114,57*2,6= 297,88 m3 T=273+21=294 K
Lisa info · Maja asub natuke linnast eemal, sest linna elu ei ole minu jaoks eriti privaatne. Aga ei taha ka maja linnast väga kaugele, sest maa kohtades ei pruugi olla koralikke poode ja päästeamet saabub kauem. · Küttesüsteemi lahendaksin ma ahjuga, sest minu jaoks on se kõige odavam ja annab piisavalt soojust. Ventilatsioon Minu unistuste kodu ventilatsiooni ( joonis 1 ) puhul põhineb õhuvahetus temperatuurierinevustest tuleneval välis- ja siseõhu erikaalul ning tuule mõjul. Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu
Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), elu- ja magamistubades 1,0 l/ (sm2) või 7 l/s inimese kohta. Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*337,9= 290,59 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,59/(101325 290,59)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -7,035 + 4,45 = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 21,11 + 11,71= 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg Tunni jooksul ventileeritud õhu maht: w= pV/RgT Rg = 287,1 J/kgK Üldõhuvahetus 0,42 l/(m2s) köetava põranda pindala 143,8 m2 0,42*143,8*3,6= 217,42 m3/h w = [(101325 0,3*2486) * 217,42] / [287,1 * (273 + 21)] = 259,1 kg
pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,90 ∙ 368,5=331,65 Pa pt =101325 Pa 331,65 kg W =0,622∙ =0,00204 101325−331,65 kg 1.1 Entalpia kJ H=1,005 ∙ (−6 )+ 0,00204 ∙ ( 2500+ 1,86∙ (−6 ) ) =−0,95 kg 2 Siseõhu veesisaldus pv W =0,622∙ pt − p v pv =0,40 ∙ 2809=1123,6 Pa pt =101325 Pa 1123,6 kg W =0,622∙ =0,00697 101325−1123,6 kg 2.1 Entalpia kJ H=1,005 ∙ 23+0,00697 ∙ ( 2500+1,86 ∙ 23 )=40,84 kg 3 Entalpiate erinevus:
· pH avaldub veekeskkonnas RAKK · [suur soojusmahtuvus] takistab rakkude ülekuumenemist ja kiiret jahtumist rakkude · [hea soojusjuhtivus] eksotermiliste reakts. puhul soojus termoregulatsioon rakust välja · [kõrge aurustumissojjus] kaitseb kuumenemise eest · stabiilne sisekeskkond rakkudes (60-80% vett) · tagav rakkude siseõhu ehk turgori ORGANISM · termoregulatsioon (higistamine, vee aurumine lehelt) · stabiilne kuju (ümaruss, naha elastsus) · viljastamine (veekogus, sperma) · ainete transport (vesi, tõuseb/laskuv vool) · kaitse (loode, silmamuna pisarates) KOOSLUSTES · organismide levik BIOSFÄÄRIS · kliima mõjutamine
kinnitub piirpinnale. Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. 2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid, kiirgus) väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Looduslik ventilatsioon- toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Ruumikliima komponendid: õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi elektrilised omadused. Ruumides võivad esineda inimese tervisele halvasti mõjuvad
sissepääsenud senud niiskus saaks sealt vävälja kuivada; Krohv kaitseb hähästi soojustust. Soojustus “tasandab” tasandab” hästi fassaadi ebatasasused. Soojustuse ning kandeseina vahele ei tohi jää jääda da õhuvahesid; Siseõhu niiskus võib talveperioodil kondenseeruda soojustuse ja krohvikihi vahele. Kui kogused on vä väikesed, kuivavad need vävälja; 11 Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Häirivaid pragusid krohvile ei teki, kui krohv saab liikuda, st. deformatsioonivuugid, aknapaled, kinnituskohad on projekteeritud ja teostatud õigesti. Temperatuurierinevuste
niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%. Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne. Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa. Δν, g/m3
Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides jm. Konditsioneer võimaldab vajaduse korral õhku puhastada, soojendada, jahutada, kuivatada ja niisutada. Õhu kuivatamiseks jahutatakse see allapoole kastepunkti, nii et liigne õhuniiskus kondenseerub jahuti pinnal ja voolab veena minema. Normaalse temperatuuri tagamiseks järgneb sellele õhu soojendamine või soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest. Valides sobiva jahutustemperatuuri, saame soovitud niiskusega õhu seda niisutamata. Õhu niisutamiseks kuivas kliimas piserdatakse õhuvoolu vett või veeauru (joonis 5.1). Külmas kliimas kasutatakse energia kokkuhoiu eesmärgil väljuvat õhku siseneva õhu soojendamiseks soojustagasti vahendusel. Soojustagastit võib kasutada ka õhu jahutusenergia kokkuhoiuks kuuma siseneva õhu jahutamisel. Õhuvahetus määratakse sõltuvalt ruumi otstarbest kas inimesest, ehituslikest
Söögivahetund kestab vähemalt 20 minutit ja on soovitatavalt 3.-4. vahetunnil. Kui koolis ei jätku ühes vahetuses piisaval arvul õpilaskohti, võib kooli õppetegevust korraldada kahes vahetuses. Teise vahetuse tunnid lõpevad hiljemalt kell 20.00. Ühe õppepäeva tunniplaanis peavad humanitaarained vahelduma reaal- ja oskusainetega, arvestades, et üldjuhul on õpilase õpi- ja töövõime suurem päeva esimesel pooles ning teisipäeval ja kolmapäeval. Välis- ja siseõhu temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele Kui klassiruumi õhutemperatuur langeb alla 15 ºC, tohib: 5. - 12. klassi õpilaste õppetunde lühendada; 1. - 4. klassi õpilaste õppetunnid ära jätta. Õppetunnid jäetakse ära kui: 1. klassiruumi õhutemperatuur on alla 13 ºC. 2. välisõhu temperatuur on: miinus 20 ºC ja madalam maakooli 1. - 4. klassis; miinus 25 ºC ja madalam maakooli 5. - 9. klassis; miinus 24 ºC ja madalam linnakooli 1. - 4. klassis;
Vee ülesanded: 1. Tagab rakkude ainevahetuse 2. Tagab raku siseõhu 3. Kindlustab organismide ringeelundkondade töö 4. Temperatuuri reguleerimine, jahutab 5. Kaitsefunktsioon Süsivesikud - suhkrud. Lipiidid - rasvad, õlid, vahad, steroidid (hormoonid, d-vitamiin). Valgud - koosnevad aminohappejääkidest. (Fibrillaarsed e niitjad valgud - kõõlused, kõhred, juuksed, küüned, karvade valgud, verehüübimisvalgud, lihastööd osalevad valgud. Globulaarsed valgud - ensüümid (aitavad seedida), antikehad (valged vererakud), histoonid, munavalge.)
soodsaks kasvupinnaks mikroobidele. Sellepärast sobib see isoleermaterjalina ka allergiliste ja hingamisteede haigusi põdevate inimeste majadesse. Kivivill kuulub Soome Ehitusinfo Fondi Fondi emissioonide klassifikatsiooni parimasse M1-klassi. > Ei ima niiskust Kivivill ei kogu õhust endasse niiskust, vaid niiskus saab väljuda hoonest loomulikul teel. Konstruktsioon püsib kuivana, mis on üheks tervisliku siseõhu ja vastupidava konstruktsiooni põhieelduseks. Kui vill hetkeks niiskub, näiteks töömaatingimustes, on see pärast kuivamist oma soojusisolatsioonivõimelt täiesti uue villaga võrdne. > Suurepärased kuuma- ja tulekindlusomadused Kivivilla tooraineks on mittepõlev kivi. Seega võib kivivillatooteid kasutada soojusisolatsioonina tuletehniliselt ka kõige nõudvamates kohtades. Lisaks soojuse isoleerimisele funktsioneerib kivivill konstruktsioonides ka
Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ts + (1 k) tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? · süsihappegaas · radoon · osoon · lämmastikoksiid · vingugaas e. süsinikoksiid · formaldehüüdid · hõljuv tolm · tubakasuits · asbest · mineraalvillad · allergeenid ppm miljondikke mahuosakesi ppb biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm)
Mida väljendab clo? Millest see sõltub? Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 12. Millised parameetrid peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? • süsihappegaas • radoon • osoon • lämmastikoksiid • vingugaas e. süsinikoksiid • formaldehüüdid • hõljuv tolm • tubakasuits • asbest • mineraalvillad • allergeenid
kasutamine passiivse energia kasutamine valgustuseks ruumide orientatsioon, heledad pinnad, peegelpinnad passiivse energia kasutamine ventileerimiseks????? väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Looduslik ventilatsioon- toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. tuuleenergia kasutamine elamus alalisvoolugeneraatorid alalisvoolusüsteemid elektri tootmiseks elamus soojakaod ehitistes Hoone soojuskadude vähenemisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. energiatarve ehitises Eesti keskmine elektritarve on 250 kwh/m2. Uus elamus 130; madala energiatarbega maja 50; passiivmaja 15kwh/m2.
Ta on vastupidav, veekindel, antibakteriaalne, kergesti hooldatav ja lihtne paigaldada. Bambus on väga kerge ja on saadaval paljudes toonides. Bambuse põrandakate on tavaliselt kallim kui laminaat, aga samas odavam kui traditsiooniline puidust põrandakate. Bambuse põranda detaili valmistamine: Enim kasutatud tehnika käigus vabaneb bambuse põrandakate valmistamisel uurea-formaldehüüdi, vaikude kasutamise käigus paiskub õhku lenduvad orgaanilised ühendid, mis on kahjulik siseõhu kvaliteedile, aga siiski bambusest põrandakate valmistamine on ohutum, kui näiteks puitlaastplaadi valmistamine. Teine võimalus on kuumutada ja pressida sideaine välja, et vältida formaldehüüdide lendumist töötlemise käigus. Kuivatatud lauad hööveldatakse ja lihvitakse. Lõpuks kantakse lakk peale ja see kuivatatakse ultraviolett valgusega. Valmistatud põrandad on tavaliselt kätte saadavad plankudena, millel on kas vertikaalsed või horisontaalsed triibud
2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid 132 6.2.3 Helipidavuse mõõtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133 7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 135 7.1 Meetodid 137 7.1.1 Mõõtmised 137 7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2
utiliseeritakse kasutamiskõlbmatuks muutunud vaibad. Kliendid ei pea muret tundma keskkonnahoiu pärast, sest tegutsetakse kooskõlas keskkonnanõuete ja eeskirjadega. Lisaks aja ja kulude kokkuhoiule pakub õigesti valitud ja hooldatud vahetusvaipade kasutamine muidki eelised. aitab ettevõttel tugevdada oma mainet; kindlustab ohutu liikumise ruumis; takistab mustuse ja tolmu levikut ruumides; vähendab põrandapindade kulumist; vähendab tolmuosakeste hulka õhus ja parandab siseõhu kvaliteeti. Kokkuvõtte. Käies mööda Pärnut ja uurides porikaitse süteeme internetist. Sain teada , et need aitavad ära hoida päris suure hulga jalanõudega sissekantavast mustusest. Ja veel peale selle aitab nende kasutamine ka põrandal pinnamaterjali kauem hoida tervena. On võimalik osta ja rentida suhteliselt suurel valikul erinevaid porivaipu. Aga mõttekam
Rq mingisuguse täiendava õhukese kihi takistus. 1 W U= Rt [ m k ] 2 U arv K soojusläbikande tegur Hoone soojuskadude määramine. Küttesüsteemi võimsuse määramiseks ja küttekehade valikuks arvutatakse nende köetavate ruumide summaarsed soojuskaod ruumide kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga: p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid.
korstnapea kaugu peab olema vähemalt 1 m Esmane tulekaitse autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur peab olema - Hügieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus tänapäeva inimene veedab 80-90% ajast siseruumides, seetõttu mõjutab inimest oluliselt ruumiõhu keemilised, füüsikalised ja bioloogilised omadused. Sisekliima mõjutab soojuslikku mugavust, tervist, tootlikkust ja töö efektiivsust. Siseõhu keemilised omadused · Radoon looduslik värvitu ja lõhnata radioaktiivne gaas, mis satub hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest. Radooni saab vältida majaaluse tuulutamisega või kasutades radoonikaitsekilet · Siseõhu kvaliteedi seisukohalt on tähtis, et ehitusmaterjalid, eriti
Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. Seega puudub õigusakt või muul moel nõuded sisekliima parameetritele. Sobiva sisekliima soovituslikud väärtused on esitatud Eesti standardis EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“. Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad,
ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind. Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning
6. Katta pindu poorsust vähendavate ainetega KONSTRUKTIIVSED VEAD 1. Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides 2. Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises 3. Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse 4. Torude leke 5. Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil 6. Niiskete ruumide halb ventilatsioon 7. Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega 8. Niiskuse kondenseerumine konstruktsioonides 9. Kaldvihm või sulalumi vahekarniisidel, mis imbub seina pinda 10. Kapillaarvee liikumine puiduga liituvates konstruktsioonides 11. Maaniiskus, maaniiskus tungib konstruktsioonidesse 12. Põranda alune ruum väga niiske 13. Pritsiv vihmavesi imbub voodrisse või müürlatile 14. Vead dreenide konstruktsioonides, rennid vihmaveetorud jne on korrast ära
suurem kui betoonil) • veekindel • antibakteriaalne, • kergesti hooldatav • lihtne paigaldada. • kerge • saadaval paljudes toonides Bambuse põrandakate on tavaliselt kallim kui laminaat, aga samas odavam kui traditsiooniline puidust Bambuse põranda detaili valmistamine: • Enim kasutatud tehnika käigus vabaneb bambuse põrandakate valmistamisel uurea- formaldehüüdi, vaikude kasutamise käigus paiskub õhku lenduvad orgaanilised ühendid, mis on kahjulik siseõhu kvaliteedile, aga siiski bambusest põrandakate valmistamine on ohutum, kui näiteks puitlaastplaadi valmistamine. • Teine võimalus on kuumutada ja pressida sideaine välja, et vältida formaldehüüdide lendumist töötlemise käigus. Kuivatatud lauad hööveldatakse ja lihvitakse. Lõpuks kantakse lakk peale ja see kuivatatakse ultraviolett valgusega. • Valmistatud põrandad on tavaliselt kätte saadavad plankudena, millel on kas Puitpõrand
Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisalduse. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet. Passiivmaja ehitamine Passiivmaja ehitamisel on äärmiselt tähtis õige ehitaja leidmine, kes suudaks täita ka passiivmaja teise olulise kriteeriumi (esimene on küttenergia kulu maksimaalselt 15 kWh/m²/aastas), milleks on õhutiheduse tagamine. Eestis niisugust ehitajat leida pole üldse lihtne. Õhutiheduse teste viiakse läbi 50 Pa üle- ja/või alarõhuga ning passiivmaja õhuvahetuse kiirus valminud majas peab jääma alla 0,6 korra tunnis
kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud sundventilatsioon tagab kõikides hoone osades ühtlase õhuvahetuse ning CO sisalduse. Sundventilatsiooni peamine eesmärk on tagada suurepärane hoone siseõhu kvaliteet. Väga oluline on ka passiivse päikesekütte ära kasutamine lõunakaarde projekteeritud akende abil. Aknad on väga olulised passiivmaja osad, sest peale toasooja hoones hoidmise võimaldavad nad päikesepaisteliste ilmadega ka hoonet passiivselt kütta. Lisaks tagavad passiivmaja aknad hubase ja mõnusa äraolemise külmal perioodil kuna need ei õhka külma. Üheks passiivmaja siseruumide jahutamise võimaluseks suveperioodil ilma jahutusseadmeteta
· Kiire paigaldus tänu moodulsüsteemidele · Konkurentsivõimeline hind Hooldus ja reguleerimine Vastavalt ehitusseadustiku osale D2 tuleb köögist, WCst, vannitoast, garderoobist ja saunast väljutada õhk nii, et eluaseme üldine väljalaskeõhu kogus vastab 0,5-kordsele ventilatsioonile. Kompenseerivat õhku puhutakse elu- ja magamistubadesse ning ka sauna. Pärast tiheduse kontrollimist tuleb viia hoones läbi väljalaskeõhu torustiku tasakaalustamine ja reguleerida siseõhu koguseid. Pärast ventilatsiooni tasakaalustamist tuleb ka radiaatoriküttega majades küttesüsteem keskregulaatorist uuele olukorrale vastavale tasemele seada. Eluruumide ventilatsiooni toimivust tuleb regulaarsete ajavahemike järel kontrollida ja vajadusel ka reguleerida. Kõige parem on seda teha pärast ventilatsioonitorustiku puhastamist. Puhastamise käigus eemaldatakse torustikus olevad võimalikud ummistused. Puhastamine
Kellaaeg: tootlikkuse hindamine 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick), uuritav ventilatsiooniava, redel, mõõdulint. "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast" EVS-EN 15251:2007 TEOREETILINE OSA Ventilatsiooni põhiülesandeks on normaalsetele sanitaar-hügieenilistele tingimustele vastava õhukeskkonna loomine. Ventilatsioonitehnika on teadus õhuvahetuse organiseerimisest ruumis. Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: 1. loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud 2
Sooja vee temperatuur peab olema vähemalt 37 °C ning toidunõude pesemisel vähemalt 65 °C. 2. Optimaalne õhutemperatuur õpperuumis on 22 °C ± 3 °C, kuid võimlasaalis 18 °C ± 3 °C ning dusiruumis 25 °C ± 2 °C. Kõikides õpperuumides peab olema olmetermomeeter. 3. Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070%. 4. Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s. 5. Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus. 6. Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon. Ruumide sisustus 1. Õpilasel peab olema mugav koolipink või koolilaud ja iste, mis vastab tema kasvule. 2. Koolipinkide ja -laudade asetus, seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad
Täiendavalt kanduvad radooni tütarelemendid hingamisorganitesse suitsu- ja tolmuosakestele langenuna. Õhu radoonisisaldust ruumis mõjutavad Euroopa ja USA teadlaste poolt on hoonealune ja seda ümbritsev pinnas, täitepinnas, aluspõhi, vesi, ehitusmaterjalid ja õhuvahetus selgitatud, et kopsuvähki (tuulutamine). haigestumistest on 1030% põhjustatud eluruumide siseõhu kõrgest, üle 150200 Bq/m3 radoonisisaldusest. See protsent on maksimaalne radooni ja suitsu koosmõjul ning minimaalne suitsuvabas ruumis. 3 Rootsi teadlased on selgitanud, et ligi 30% suitsetajatest ja nendega samas suitsurikkas ruumis elavatest inimestest sureb kopsuvähki, kui ruumis on radoonisisaldus 8001000 Bq/m3 vahemikus. Radooni mõju minimeerimiseks
Puitkarkasspiirete kui kergseinte niiskusrezhiim erineb oluliselt massiivseinte niiskusrezhiimist paks ja massiivne sein on asendunud kihilise kergseinaga, kus igal kihil on täita oma ülesanne. Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus
........................................................................................17 Laboratoorsed analüüsid..................................................................................................18 RADOON.................................................................................................................................20 RADOON EESTIS............................................................................................................... 20 Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS..................................................................................................... 23 EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK....................................................................23 KEILA-JOA RAKETIBAAS......
(9) Laste väljapääs lapsehoiuteenuse osutamise ruumidest lapsehoidja teadmata peab olema välistatud. § 5. Riskianalüüs laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks Lapsehoiuteenuse osutaja viib läbi laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning ruumide ja õue mänguala ohutuse hindamiseks riskianalüüsi, dokumenteerib riskianalüüsi tulemused ning esitab riskianalüüsi tulemused järelevalveametniku nõudmisel. § 6. Ruumide sisekliima (1) Ruumide (v.a abiruumid) siseõhu koostis, siseõhu puhtus, sh kahjulike gaaside ja tolmu sisaldus siseõhus ning õhuvahetus vastab vähemalt Eesti standardis EVS 839:2003 «Sisekliima» eluruumidele esitatud miinimumnõuetele ja õhu liikumise kiirus B-klassi nõuetele. (2) Ruumide optimaalne õhuniiskus on vahemikus 40% kuni 60%. (3) Ruumi temperatuur peab olema vähemalt 20 °C. § 7. Ruumide valgustus (1) Kunstlik valgustus peab tagama kõikides ruumides piisava ühtlase ja hajutatud valguse.
Laudvooder 25 - - - Välispind 0,0027* 10 9 KOGU SOOJUSTAKISTUS Rt 5,99 m2 K/W Sisetemperatuur 20 Vsat= 17,3 Vin= 9,515 Siseõhu RH 55% g/m3 g/m3 Välistemperatuur (-) 18 Vsat= 1,06 Vout= 0,848 Välisõhu RH 80% g/m3 g/m3 1. Tuletan õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t tabeli abil järgmised väärtused.
kiirgusdoosi limaskestadele. Puhta õhuga ruumis kinnitub osa radooni tütarisotoopidest pindadele ega satu sissehingatavasse õhku ning nende kahjustav mõju limaskestadele väheneb tunduvalt. [ 4 ] 9 3. RADOON HOONETES, VEES JA PINNASES Kõige enam satub radoon hoonetesse peamiselt pinnasest hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ning kraaniveest. Põhiliseks siseõhu radooni allikaks pinnas. Kusjuures mitte ainult looduslikud pinnasekihid, ka täitepinnas, mis koosneb mitmesugustest tootmis- või kaevandamisjääkidest. Rõhkude erinevuse tõttu tungib pinnaseõhk majade sisemusse väga mitmesuguseid teid pidi. Sagedasemad neist on praod vundamendile toetuvates välispiiretes ja nende ühenduskohtades ning praod kommunikatsioonikanalites ja nende ümber. Pinnasest satub radoon tubadesse ka koos ventileeritava õhuga
annaabi.ee 
