Jaan Tõnisson
eestlaste pank. Tõnissonist saigi üks Eesti tunnustatumaid ühistegevuse
vedajaid, 1911 sai temast Ühistegevuse Edendamise Keskseltsi esimees ja Eesti
Vabariigi aastatel ka ühistegevuse professor
· Kui NSV Liit 1940. aasta suvel Eesti okupeeris, alustas Tõnisson avalikku võitlust
demokraatia eest, püüdes kaasa aidata antikommunistlike kandidaatide ülesseadmisele
juulikuistel Riigivolikogu valimistel. 12. detsembril 1940 ta arreteeriti, peeti
kinni Pagari tänava sisevanglas[11] ning ta oli vähemalt kuni 1941. aasta aprillini
Tallinnas ülekuulamistel. Seal käitus ta sirgeseljaliselt ning kindlameelselt, keeldudes
nimetamast oma mõttekaaslasi ning andmast muud kommunistidele kasulikku infot.
Tema edaspidise saatuse kohta kindlaid andmeid ei ole, võimalik, et ta lasti 1941.
aasta juulis maha. Kaupo Deemant ning teised Tõnissoni elu ja tegevust uurinud
ajaloolased on jõudnud järeldusele, et pärast 2. juulil korraldatud farslikku
annaabi.ee 
