o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks. Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sisestussulamid on heade mehaanilis- tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid. · Sulami tekkimisel võivad metallid omavahel reageerida, moodustades metallide vahel keemilisi ühendeid mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks Aga millised sulamid asuvad meil koduses majapidamises? Näiteks mina istun arvuti taga jalad vastu radikat
nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. Asendussulam. b) kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vaid satuvad teise metalli aatomite vahele, nimetatakse sellist sulamit sisestussulamiks. Sisestussulam. Sisestussulami tekkeks peavad sisestuva elemendi aatomid olema tunduvalt väiksemad kui põhimetalli aatomid. Sellised on näiteks raua sulamid, kus süsiniku aatomid on raua aatomitest hulga väiksemad. Sisestussulamid on heade mehaanilis - tehnoloogiliste omadustega ja head elektrijuhid. 3. Sulami tekkimisel võivad metallid omavahel reageerida, moodustades metallide vahel keemilisi ühendeid,mida nimetatakse intermetalseteks ühenditeks. Näiteks duralumiiniumis esineb ühend Al2 Cu või terases Fe3C
vahele). Tahke lahuse moodustavad näiteks NaCl ja vesi, kus kui NaCl sisaldus on alla 24%-i, siis alguses hakkab sadenema välja vesi jääna ja mingi hetk hakkavad NaCl ja vesi koos välja sadenema, moodustades tahke lahuse. Sisseviidavat lisandit nimetatakse legeeraineks või dopandiks. Selle aatomid asuvad kristallivõres kaootiliselt. Näiteks rubiin, kroomiga dopeeritud alumiiniumoksiid. Asenduslisandiga püsiv tahke lahus saadakse siis, kui sisestuva metalli ja põhimetalli aatomid ei erine suuruselt rohkem kui 15 %. Kui esimesed on suuremad, siis on difusiooni kiirus väga väike, ja kui väiksemad, siis asendus toimub interstitsiaalselt, sisestatava metalli ja põhimetalli kristallivõred peavad olema samasugused, metallide elektronegatiivsus peab olema lähedane. Vastasel juhul toimub elektroni üleminek ja sellega kaasnev ühendi teke. Näiteks Ni ja Al kokkusulatamisel saadakse keraamiliste
annaabi.ee 
