Proosateksti analüüs
surm“)
Kõik sõnad on detailid siinkohal.
Kujund kirjandustekstis
Kujund kui kirjanduslikkus ja žanrilisust sätestav tegur ei ole ainuüksi testi esteetiline
„kaunistus“, vaid laiemas mõttes kogu loomingulise mõtlemise mehhanism, kitsamalt
aga narratiivi paisutamise ja idee kontseptualiseerimise vahend.
Suure Halli (tähistab justkui vabat vangi, sotsiaalpsühholoogiline ilming) kui
sisepaguluse kujund Juhan Smuulil.
Tiigri kujund Helga Nõu romaanis „Tiiger, tiiger“ (pagulane rootsist tunnebki, et
teda kohe kohe võidakse rünnata; Eesti kui Tiigrimaa).
Suure reheahju kujund Vallaku „Maanaises“
Puu kujund Jüri Ehlvesti novellikogus „Taevatrepp“
Nukkunud tõuk kui arhetüüpne kujund Helbemäe „Ohvrilaevas“
Sümbol kirjandustekstis (sümbolianalüüs)