et lifti kasuks otsustavad enamus neidudest, noormehed pigem aga kasutavad treppe. Märkida tuleks ära ka see, et 45-st noormehest, kes astusid vaatlusaegadel sisse, olid 12 riietatud sportlikult. Seega tõenäoliselt kas teinud väljas trenni võid tulnud mõnest treeningust ning neist 10 otsustas treppide kasuks. Ehk siis noormehed, kes tõenäoliselt tegelesid spordiga, pigem eelistasid minna treppide kaudu. Samuti tuleks ära märkida ka see, et kõigist 103-st sisenejast kasutas lifti 55 inimest, ning neist 31 sisenejat olid just õhtupoolsel ajal. Millest võib järeldada ka seda, et õhtupoolikul on inimesed rohkem väsinud, ning seegi võib olla põhjuseks, miks otsustatakse lifti kasuks.
1. http://www.youtube.com/watch?v=YorcQscxV5Y 2. http://www.youtube.com/watch?v=cxmm16gqRis&feature=related 3. http://www.youtube.com/watch?v=9IrqXiqgQBo Ameerika kunstnik Bruce Nauman oli esimene kunstnik, kes kasutas installatsioonides turvakaamerat. 1969. aastal lõi ta teosed "Otse/lindistatud video koridor" ("Live/Taped Video Corridor") ja "Video jälgimise teos: avalik ruum, isiklik ruum" ("Video Surveillance Piece: Public Room, Private Room"). Neis teostes sai näituseruumi sisenejast installatsiooni osa. Mõnikord paigutas Nauman kaamerad nii, et osaleja nägi end monitorist vaid seljatagant filmituna, mis lisas situatsioonile pinget ning pani osaleja ebamugavamasse olukorda. "Video koridoris" olid kaamerad asetatud nii, et mida lähemale läks osaleja monitorile, seda väiksemaks muutus ta kujutis ekraanil ja vastupidi. "Avalik ruum, isiklik ruum" installatsiooni efekt seisnes selles, et ruumis olev pilt kuvati
annaabi.ee 
